Paljudele on üleriigilisest meediast kõrva jäänud, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda alles aasta lõpust. Tegelikult on igal vallal ja linnal eraldi jäätmehoolduseeskiri, mille nõudeid tuleb järgida.

Mitmel pool on kohustus biojäätmeid sortida juba jõustunud, aasta lõpuks peavad seda aga tegema kõik. „KOV-id teevad igaüks nii nagu oskavad. Riigi poolt ei ole regulatsiooni, et kõik peaks olema ühtemoodi – kuigi võiks. Igal pool ei ole veel hanked välja kuulutatudki, samas peaks aasta lõpuks kõik toimima,“ ütles Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu kõneisik Sirli Peepson. Kõige eesrindlikum vald Harjumaal on tema sõnul Jõelähtme.

Jõelähtmel ja Anijas tasuta

Jõelähtme valla uue korraldatud jäätmeveo tingimused näevad ette, et kõik elanikud on pidanud hakkama juba alates 1. jaanuarist 2023 koguma tekkekohal liigiti biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ehk toidujäätmeid. Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul üritas vald teha selle kohustuse inimestele võimalikult valutuks.

„Korraldasime oma jäätmeveo hanke selliselt, et jäätmevedaja paigaldaks majapidamistele toidujäätmete kogumiseks tasuta mahuti. Hanke kohaselt on toidujäätmete üleandmine tasuta teenus. Kinnistutel on võimalik ka nõuetekohaselt toidujäätmeid kompostida, kuid selleks peab vastava avalduse esitama ning kompaktse hoonestusega aladel ning tiheasustusaladel juurde lisama ka foto kompostrist või kompostikastist,“ selgitas Umboja uut korraldust.

Ometigi ei meeldinud inimestele ka tasuta biojäätmete sortimise kohustus. „Esialgu saime suure pahameele osaliseks, sest inimesed ei tahtnud mahuteid. Olime üle küllatud kõnede ja kirjadega, milles paluti, et me mahutid ära viiksime ning biojäätmete üleandmise kohustusest vabastaksime,“ rääkis vallavanem ootamatust murest.

Vanadest harjumustest on raske loobuda, ent hiljemalt aasta lõpuks tuleb kohustust täita kõigil üle Eesti. „Hindame, et olukord järjest paraneb. Meil on eesmärk, et inimesed reaalselt hakkaksid oma biojäätmeid segaolmejäätmetest eraldama,“ avaldas Umboja lootust.

Tänaseks on Jõelähtmel kompostimise kohta tehtud avaldusi natuke üle 700, teised majapidamised peavad biojäätmed vedajale üle andma, vabastuse puudumisel kirjutatakse tühja kasti korral välja tühisõidu arve. Anija vallavanem Riivo Noor ütles, et ka Anija vallas on biojäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga ja see teenus on elanikele tasuta.

„Eramajades on lubatud kohapealne kompostimine. Hajaasustuses on lubatud kompostimine aunadena, tiheasustusalal tuleb kasutada kinnist kompostimise meetodit,“ täpsustas Noor.

Ka Viimsis sama mure – teadmatus

Ka kõigil Viimsi elanikel on kohustus koguda biolagunevaid jäätmeid liigiti, segaolmejäätmete mahutisse neid panna ei tohi. Üksik- ja kaksikelamute puhul on vaikimisi lubatud biolagunevaid jäätmeid käidelda omal kinnistul kinnises kompostimisanumas. Kui kinnistul kompostimisega ei tegeleta, siis tuleb muretseda biolagunevate jäätmete mahuti ja sõlmida leping nende äraveoks.

Kolme ja enama korteriga elamute puhul on mahuti ja äravedu kohustuslikud, erandjuhul saab taotleda vabastust, kuid see eeldab kõigi kaasomanike kinnitust kompostimise kohta. Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebase sõnul on peamine murekoht teadmatus: paljud pole kursis sellega, et Viimsis tuleb juba käesoleval aastal biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda.

„Lisaks on natuke segadust selles osas, mida täpselt võib biolagunevate jäätmete mahutisse panna, kuidas peaks biolagunevaid jäätmeid kompostima,“ lisas Rebane. Vald tegeleb tema sõnul aktiivselt teavitustööga ning käesoleval aastal viiakse läbi ka kaks kontrolliringi PrügiBinGo projekti raames, et saada ülevaade praegusest olukorrast liigiti kogumisest ning muuta teavitusprotsess personaalsemaks.

„Olime üle küllatud kõnede ja kirjadega, milles paluti, et me mahutid ära viiksime ning biojäätmete üleandmise kohustusest vabastaksime.“ Andrus Umboja, Jõelähtme vallavanem

Viimsis ja nii mõneski teises vallas korraldatakse koos taaskasutusorganisatsioonidega infotunde. Kuigi eeskirjad võivad erineda, on valdade esindajad ühel nõul sellega, et tähtis on inimeste teadlikkuse tõstmine – biojäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete hulka.

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ASi juhatuse liikme Marti Viirmäe sõnul on prügimajanduse üks suurtest eesmärkidest segaolmejäätmete osakaalu vähendamine ning erinevate pakendite ja materjalide varasem üksteisest eraldamine.

„Sellele on suunatud ka pikemaajalisem jäätmete äraandmise hinnapoliitika, kus paljudest liigiti kogutud jäätmetest on võimalik vabaneda kas tasuta või tunduvalt soodsamalt kui segaolmejäätmetest. See prügipoliitika aitab meil pikas vaates oluliselt vähendada prügilasse ladestatava prügi hulka ning võtta oluliselt rohkem materjale taaskasutusse,” põhjendas Viirmäe.

Oma vallas hetkel kehtiva korra kohta tasub uurida vallavalitsusest, ent aasta lõpuks kehtib kohustus biojäätmeid sortida igal pool.

Miks peab biojäätmeid eraldi koguma?

Nagu ka nimi ütleb – biolagunev – hakkavad need jäätmed lagunema ja tekitavad prügilates kasvuhoonegaase. Samas on biolagunevad jäätmed probleemiks ka segaolmejäätmete põletamisel, sest biolagunevad jäätmed on n-ö märjad ega põle.

Biojäätmete eraldamine muust prügist on oluline, sest see võimaldab neid 100% ringlusse võtta. Biojäätmetest saab toota kompostmulda ning biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena. Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam välja sorteerida.

Biojäätmete mahuti ühes Harjumaa kodus. Fotod Ringmajandusettevõtete Liit 

Levinum müüt biojäätmete liigiti kogumisel on sellega kaasnev lõhn ja täiendava ruumi vajadus köögis. Tegelikult aga ei haise biojäätmed eraldi kogudes rohkem kui segaolmejäätmete seas. Biojäätmeid tuleks koguda lahtises anumas, et õhul oleks juurdepääs, siis ei hakka need ka haisema. Samuti ei ole vaja kasutada spetsiaalset biojäätmete kogumiskorvi, sobib ka mistahes väiksem kast.

Kõige nutikam on kasutuses olev prügikast jaotada sektoriteks, sest jäätmete tekkekogus ei muutu sellest, et asud neid liigiti koguma. Biojäätmete hulka käib näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, muna- ja pähklikoored, aga ka pehme majapidamispaber või pabersalvrätid, samuti kohvipaks, paberfiltrid, lõikelilled, ilma potita toataimed.

Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Ära kasuta kilekotte!

Konteineris puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada see pärast igat tühjendust vooderduskotiga, mille paigalduse saab tellida vedajalt. Kui aiajäätmeid võib kompostida ka lahtiselt, siis toidujäätmed vajavad kinnist kompostrit. Lahtisena meelitavad nad ligi närilisi, linde ja hulkuvaid koduloomi, maapiirkondades kindlasti ka metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema.

Kompostimiseks ei pea kasutama kindlat tüüpi kalleid kompostreid, tegelikult võib vajaliku kasti meisterdada ise. Samuti on kauplustes müügil väga erinevas hinnaklassis kompostreid. Oluline on jälgida, millised nõuded kompostimisele on kehtestanud kohalik omavalitsus.

Loe lisaks envir.ee/biojaatmed ja oma valla kodulehelt.

Allikad keskkonnaministeerium, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Pakendiringlus OÜ