2023. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 35 inimest, uppus 38 inimest ja liikluses sai surma 59 inimest. Kokku 132 inimest, kelle elu oleks võinud mitte raisku minna. Iga elu on väärtuslik, kuid Eesti kahaneva iibe juures on nõnda kaotatud elud eriti valusalt tuntavad.

Harjumaal, sh Tallinnas hukkus mullu tulekahjudes 11, vees üheksa ja liikluses 14 inimest.

Keskmine uppuja on 48-aastane mees

Eelmisel aastal uppus Eestis 38 inimest, 2022. aastal 30 inimest. Veeõnnetustes hukkusid peamiselt täiskasvanud, kellest pea pooled olid joobes või joobekahtlusega. Esialgsetel andmetel hukkus mullu Põhja regioonis veeõnnetustes üheksa inimest, neist Tallinnas kolm. 2022. aastal olid need numbrid vastavalt 14 ja kaheksa, 2021. aastal 14 ja üheksa.

Inimesed upuvad nii suplemisel ja vettehüppel kui ka veekogudest möödudes vette kukkumisel. „Üks uppumine leidis aset veesõiduki kasutamisel. Mitmel juhul ei ole teada, kuidas inimene vette sattus ja uppumisele eelnev tegevus ei ole lõpuni välja selgitatav. Joobetunnustega või joobes ujumine on endiselt suur probleem,“ tõdes Põhja Päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Aivar Kukk olukorda Harju Elule kommenteerides.

Aivar Kukk. 

Kui vaadata viimasel kolmel aastal (2021–2023) uppunud täiskasvanud inimesi, siis joobeseisund või joobekahtlus (sh narkokahtlus) oli neil umbes 70 protsendil. Kolme aasta jooksul on täiskasvanud hukkunutest 91% olnud meessoost ja keskmiselt oli neil vanust 48 aastat.

Suitsuanduri puudumine on tappev probleem

2023. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 35 inimest, mis on võrreldes 2022. aastaga 12 võrra vähem. Harjumaal hukkus mullu eluhoone tulekahjudes 11 inimest, neist üheksa Tallinnas. Valdav tekkepõhjus hukkunuga lõppenud tulekahjude puhul oli seotud suitsetamisega.

„Kui trendidest rääkida, siis on suitsetamisest alguse saanud ja hukkunuga lõppenud tulekahjud Põhja regioonis selgelt ülekaalus. Samas 2021. aastal oli selliseid tulekahjusid vaid üks ja 2022. aastal kaks,“ ütles Aivar Kukk. Hukkunuga lõppenud tulekahjude puhul on tema sõnul jätkuvalt probleemiks asjaolu, et ruumides puuduvad elupäästvad suitsuandurid sootuks. Üheteistkümnest sündmusest kaheksal puudus eluruumides suitsuandur.

„Tulekahjus hukkunute puhul on kurb tõdemus, et suitsuandur on puudu või toimepidevus tagamata. Tundub, et probleem on laiem,“ ütles Kukk. Nii hukkunuga tulekahjude tekkeolude uurimisel kui ka tihtipeale kergemate kahjude ja vigastustega tulekahjude puhul on tema hinnangul näha mustrit, et inimesed on veidi elule käega löönud – ehk on sellisele suhtumisele kaasa aidanud koroonaviirus, sõjad ja sellele järgnev pingeline õhkkond.

„Kergemini haaratakse alkoholi järele ning iga suitsu läitmiseks ei minda ka tugitoolist või voodist ohutumasse kohta. Rõhutaks siinkohal lähedaste tähtsust sellisesse emotsionaalselt ja majanduslikult kehva situatsiooni jõudnud inimese jaoks. Käige oma lähedastel külas ja olge neile toeks. Tuleohutus peab olema meie kõigi ühine pingutus,“ kõneles Aivar Kukk.

Laiemalt võttes reageerisid päästjad Põhja piirkonnas 2023. aastal 300 hoonetulekahjule, neist 195 (118 Tallinnas, 77 Harjumaal) olid eluhooned ja 105 (57 Tallinnas, 48 Harjumaal) mitteeluhooned. Neist kõige drastilisemaid ehk neljanda astme sündmuseid olid:

• 25. aprillil eluhoonete põlengud Maardus Kogre tänaval;
• 2. mail paarismaja tulekahju Haaberstis Luisu tänaval;
• 22. mail laohoone põleng Maardus Lao tänaval;
• 23. mail Suur-Sõjamäe jäätmejaama tulekahju Rae vallas;
• 20. juulil mahajäetud puitmaja põleng Põhja-Tallinnas Liinivahe tänaval;
• 3. oktoobril põlenud laohoone Lasnamäel Silluse tänaval.

„Raske on anda hinnangut, milline neist oli kõige tõsisem, kuid ressursimahukuse poolest oli selleks kindlasti Rae vallas Suur-Sõjamäe tänaval jäätmejaama põleng,“ ütles Kukk.

Liiklusohutuses on paigalseis

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss ütles Harjumaa liiklusaastat kommenteerides, et enim liiklusõnnetusi Eesti maakondadest toimub paraku just Harjumaal, kuid siin on ka kõige tihedam liiklus ja kõige rohkem erinevaid liiklejaid. Harjumaal toimus möödunud aastal 981 liiklusõnnetust, milles said inimesed kannatada. Hukkus 14 ja viga sai 1082 inimest. Hukkunutest neli olid jalakäijad, kaks mootorratturit ning üks jalgrattur, ülejäänud said surma autos.

Taavi Kirss. 

Joobes juhid põhjustasid möödunud aastal Harjumaal 191 õnnetust, milles hukkus kaks ja sai viga 45 inimest. Enim liiklusõnnetusi juhtus juulis ja augustis, mil tooni andsid peamiselt õnnetused kergliikuritega. Kokku juhtus kergliikurijuhi osalusel 250 liiklusõnnetust. Joobes juhte tabati Harjumaal 2251, neist 814 olid kriminaalses joobes. Kiiruskaamerad fikseerisid 131 140 rikkumist, neist 115 919 tabasid mobiilsed kiiruskaamerad.

Õnnetuste põhjusteks on jätkuvalt kiiruse ületamine, joobes juhtimine ning rasked tagajärjed tulenevad turvavarustuse puudumisest.

„Iga liiklusõnnetus, kus keegi saab viga, on osalejate jaoks raske. Kuid kõige traagilisemad on kindlasti need 11 õnnetust, milles hukkus kokku 14 inimest. Eriti jäävad kriipima traagilised õnnetused septembrikuus Lääne-Harju vallas ja novembris Kuusalu vallas, kus hukkusid lapsed. Need on kaks kaotatud elu, mis jõudsid vaevu alata,“ nentis Taavi Kirss.

Kui välja arvata hukkunute arv (+5 võrreldes 2022. aastaga), on muud näitajad Harjumaal suhteliselt samad eelmise aastaga. „Ka viimase viie aasta statistikaga võrreldes on suurusjärgud sarnased, mis tähendab, et liiklusohutuse vaates on meid tabanud paigalseis. Kuivõrd ressursipuuduse tõttu on ka liiklusjärelevalve maht vähenenud, siis on põhjust arvata, et olukord liikluses iseenesest ei parane, kui inimesed ise oma käitumist ei muuda,“ ütles Kirss.

Liiklejate mõtteviis peab muutuma

Õnnetuste põhjusteks on jätkuvalt kiiruse ületamine, joobes juhtimine ning rasked tagajärjed tulenevad turvavarustuse puudumisest. „Kui kõik liiklejad peaksid kolmest lihtsast põhimõttest kinni – liikleksid ettenähtud kiirusega, ainult kaine peaga ja kasutaksid turvavööd, kiivrit ja helkurit, oleks meil nii vigastatute kui ka hukkunute arv oluliselt väiksem,“ ütles Kirss.

Oluline on tema sõnul mõista ohte ja muuta mõtteviisi – kasvõi teadlikult sundida end sõitma lubatud sõidukiirusega, mitte lisama harjumuspärased +10 km/h, teadlikult peatuma foori ees, kui tuli hakkab vilkuma, mitte vajutama gaasi ja ületama ristmikku, teadlikult panema juhtimise ajal nutitelefoni vaateväljast kaugemale, et ei tekiks ahvatlust. „Nende teadlike valikutega on tähelepanelikkus liikluses suurem ja sellega päästame nõrgemalt kaitstud liiklejate elusid,“ ütles Kirss.

Aasta suurim tuleõnnetus: Suur-Sõjamäe jäätmejaam põles kaks päeva

23. mail kell 17.49 sai häirekeskus teate, et Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tänaval põleb jäätmejaam. Lennujaama lähedal toimunud suurpõlengu tõttu täitus ümbruskond musta tossuga, mida oli näha üle kogu Tallinna, põlengut kustutati veel terve järgmise päeva.

Tulekahju levis jäätmejaamast edasi pakendikeskusele, põlenguala oli umbes 8000 ruutmeetrit. Päästeamet kuulutas ohualaks kolm kilomeetrit ning kõikidel lähipiirkonna elanikel paluti mürgise suitsu tõttu kodude uksed-aknad suletuna hoida ja sundventilatsioon välja lülitada.

Nii hoones kui ka õuealal toimus mitu plahvatust. „Ohtlikud ained, balloonid, kütus – need plahvatasid, ohtlikud ained levisid ka kanalisatsiooni, kus ka toimus plahvatus. Sellist sündmust, et tahmatükid langevad viie kilomeetri kaugusel maha, mina küll ei mäleta,“ ütles toona Päästeameti vastutav korrapidaja Erkki Põld.

Tegemist oli aasta suurima päästesündmusega. Põlengu kontrolli alla saamiseks läks vaja 16 kutselise ja kaheksa vabatahtliku päästekomando osalust.

Päästeamet tuletab meelde:

• torustiku külmumise vältimiseks tuleb torud katta lisaisolatsiooniga;
• kui torud siiski ära külmuvad, on kõige ohutum soojendada neid küttekaablitega;
• puhuriga soojendades peab seade olema heas töökorras ning juhtmed kontrollitud;
• puhur tuleb asetada eemale kergesti süttivatest materjalidest ning seda ei tohi jätta hetkekski järelevalveta;
• ära kasuta torude sulatamiseks lahtist tuld, leeklampi ega tööstuslikku kuumaõhufööni;
• kui jääd torude soojendamisega hätta, küsi abi asjatundlikult torumehelt.