Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi. AUTOR Andrus Peegel Raasiku vald ei ole mingit erilist kampaaniat alustanud. Oleme pidevalt inimesi kutsunud üles end oma tegelikku elukohta registreerima. Sellised tegevused ei pea kandma kampaaniapitserit, see on loomuliku käitumise osa nii inimese kui valla poolt vaadates. Meie poolt sellised üleskutsumised käivad valdavalt läbi sotsiaalmeedia ja ka kodanikega kohtumistel.
Küll moodustati viimasel volikogu istungil haldusreformi komisjon, mille eesmärk on kaardistada erinevad võimalused, millele võiks veel tähelepanu pöörata ja mille rakendamisel on võimalik inimesed saada end elukohta registreerima. Samuti peaks olema selle komisjoni ülesanne ette valmistada ja läbi viia rahvaküsitlus, et saada teada, mida inimesed sellest teemast üldse arvavad.
Komisjoni eelnõu esitas volikogu esimees, kes on ka selle komisjoni esimees.
Puudu 268 inimest
Raasiku vallas oli rahvastikuregistri andmetel aasta alguses 4717 registreeritud kodanikku, aprilli alguses oli 4732 inimest. Puudu siiski 268 inimest. Need registrinumbrid on läbi taasiseseisvusaja suurimad Raasiku valla kodanike arvu iseloomustavad numbrid ja õnneks kasvutrendis.
Hea oleks 5000 saada täis 2016. aasta lõpuks. Ega me nii väga ei keskendu uute asukate otsimisele, pigem püüame olemasolevad saada end registreerima koduvalda. Samas on meil siiski vallas ka arendustegevust ning vaikselt lisandub ka uutesse elamutesse päris uusi inimesi. Lootus on ka nemad registreerima saada.
Mida teha kui 5000 täis ei saa? See on nii hea küsimus, et tegelikult keegi ei oska sellele vastata. Meie naabrite rahvaarv on üle 5000, seega nendel ei ole vaja liituda. Oleme naabritega kohtunud ja teemat arutanud, ükski neist vabatahtlikust ühinemisest terve Raasiku valla territooriumiga huvitatud pole, pigem ollakse nõus mõne osa enda külge liitmisega. Seega peaks rakenduma tänase seaduseelnõu kohaselt sundliitmine valitsuse algatusel. Selleks teeb seaduse eelnõu kohaselt ettepaneku maavalitsuse juurde loodav komisjon.
Sundliitmise vaidlustame
Kuivõrd Raasiku vallavolikogu liikmed on valdavalt iseseisva jätkamise poolt (täna on vaid kaks selle vastu), siis ilmselt hakkab sundliitmisele vastu nii Raasiku volikogu kui ka selle naabervalla volikogu, kellega soovitakse liita. Vastuhakk saab demokraatlikus riigis väljenduda läbi kohtumenetluse. Argumente Raasiku vallal on, sest vaatamata olematule vajakule rahvaarvus saadakse ju siiski hakkama. Seda väljendab ka meie koht Geomedia võimekuse tabelis.
Ka naabritel on argumente sundliitmise otsuse vaidlustamiseks, sest kui neil on kriteeriumid täidetud ja sunnitakse liituma teise vallaga ning selle eest ei saa ka toetust (sundliitmisel see võimalus kaob), siis miks peaks nemad end karistada laskma?
Olles ise Rae vallavolikogu liige, julgen küll öelda, et vabatahtliku ühinemise teemadel võiksid ja peaksid Rae ja Raasiku läbirääkimisi pidama, kuid Raasiku sunniga Rae valla külge liitmise korral tõstan kindlasti käe Rae volikogu otsuse poolt, et selline sundliitmine kohtus vaidlustada.
