Sügisüllatused ühistranspordis – kiirliinid ja piilukaamerad!

Mitme ettevõtte bussijuhid ähvardavad streikidega, bussiettevõtete ülemused läkitavad petitsioone valitsusele ja isiklikult Taavi Rõivasele – rongiliikluse jätkuv doteerimine jätab bussid ja bussijuhid tööta?

Kas ka Harjumaal ähvardavad uued Elroni rongid bussid tööta jätta? Vastab Harjumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Vello Jõgisoo.

Meie maakonnas sõitjate arv hoopis kasvab, mitte ei kahane. Kümne aastaga on Harjumaale lisandunud 25 000 uut elanikku ehk elanike arv on kasvanud ligi 8%, bussireisjate arv on aga kahekordistunud.

Muidugi ei saa seda üldistada kõikide Tallinnast väljuvate sõidusuundade kohta: Paldiski suunal uute rongide tulek esialgu vähendas reisijate arvu, aga nüüd näitab seegi number taas tõusu.

Kui natuke tänamatut tööd teha ja tulevikku ennustada, mida prognoosite?

Tulevikku vaadates julgen arvata, et Harjumaal on piirkondi, kus bussid hakkavad rongidele tulevikus reisijaid ette vedama. Kindlasti jäävad aga ka busside otseühendused Tallinnaga, sest raudtee ei kata ju kogu Harjumaad.

Reisijad on kurtnud (ka 12. juuni Harju Elu kirjutas sellest), et elektrooniline piletisüsteem tikub alatihti tõrkuma: reisijal võib küll kaardil raha olla, aga piletit ei saa.

Elektroonilise süsteemi loojad ei osanud tõesti kõike ette näha – kuigi inimene ostab sooduspileti, arvestab süsteem esmalt täispileti hinna ja kui seda raha kaardil ei ole, siis piletit ei anna (kuigi soodustuspileti raha võib kaardil olla).

Süsteemi arendamine käib vastavalt reaalses elus ette tulevate probleemidega – juba lähitulevikus hakkab elektroonika kontrollima, kas kaardil olev raha katab pileti õige hinna.

Praegu valmistab HÜTK ette uut hanget, 2016. aasta sügisel paigutame bussidesse uued piletikassad. Nendega loodame lahendada kõik probleemid, mis tänaseks on piletimüügil ilmnenud.

Kas uus süsteem välistab ka kokkuleppetehingud juhi ja reisja vahel, kus sõitjale piletit lihtsalt ei anta.

Masin on masin ja masin inimsuhetesse ei sekku. Et ebaausad tehingud miinimumini viia, paigutame ühistranspordibussidesse vaatluskaamerad. Esimesed neist peaksid tööle hakkama juba sel sügisel.

On siis ebaausaid reisijaid ja juhte tõepoolest nii palju, et investeering piilukaameratesse ennast ära tasub?

Ma ei väida, et ebaausust väga palju oleks. Samas on reaalne elu tõestanud, et kui mõne liini tugeva kontrolli alla võtame, tõuseb sellelt saadav piletitulu. Olgu siin ainult üks viimase aja näide. Liinil punktist A punkti B hakkas reisjate arv järsku oluliselt vähenema. Kavatsesime liini juba likvideerida, aga vallajuhtidega koos arutledes otsustasime siiski jätkata, tugevdades kontrolli piletimüügi üle.
Piletitulu tõus oli lühikese ajaga rohkem kui 70%! Loomulikult jäi liin esialgu alles.

Mis liinist on jutt?

Kuna lugu ei päädinud kriminaalmenetlusega, siis jätaksin nimetamata. On aga nii juhte kui reisijaid, kes on nõus tegema kokkuleppeid, et üks pool ei küsi piletit ja teine täit hinda. Aga siis, kui liini ähvardab sulgemine, korjatakse allkirju bussifirma või ühistranspordikeskuse vastu. Kõigil, mitte ainult kaameratel peaksid silmad sellise tegevuse vastu lahti olema. Meie kõigi huvides.

Kas piilukaamera saavad ka kommertsliinid, rahvakeeli “marsad”?

Ei saa. Ühistranspordikeskus nende tegevust ei kontrolli. Ettevõtted peavad ise neil liinidel oma juhte kontrollima.

Iga sügis toob reeglina kaasa ka uute liinide avamise, muudatusi sõidugraafikutes. Mis ootab ühistranspordi kasutajaid peale piilukaamerate sel sügisel veel ees?

Suurim muudatus ootab ehk Kose valla elanikke: käivituva pilootprojektiga hakkab kiirliin paralleelselt olemasolevate liinidega vedama reisijaid marsruudil Kose-Kuivajõe-Tallinn. See tähendab, et kui nüüd kulub Koselt Tallinnase sõiduks tund ja 10 minutit, siis edaspidi kindlasti alla tunni. Kui reisija soovib aga vahepealsetes peatustes väljuda, siis tuleb kasutada seni toimivaid liine – neid me ära ei kaota.

Kas piletihind kiirliinil on kallim?

Piletihind tavaliinidega võrreldes ei tõuse. Meie eesmärk on testida kiirliinide efektiivsust esialgu Tartu suunal, et reisjate hea vastuvõtu korral kiirliine teistelgi suundadel – näiteks Loksa-Kuusalu – rakendada.

Kas avate ka uusi liine?

Kokkuleppimisel on graafik liinil Kiisa-Saku-Pääsküla, mida täna katab osaliselt Saku õpilasliin. See liin peaks parandama reisijate pääsu pealinna.

Saue linnas on olnud pikka aega diskussioon avaliku liini avamise üle Tallinna suunal, kuna kommertsliinide tegevus ei rahulda sauelasi täielikult. Nüüdsest hakkab pühapäeval Sauelt linna saama avaliku liini bussiga, mis teeb 5 ringi päevas. Kommertsliinid teevad edaspidigi sõite tööpäevadel ja laupäeval.

Lõuna ajal lisandub ka üks ring Loole, kuna ka sealt linna sõitjate arv on kasvanud ja Tallinna huviringides käivatel õpilastel puudub täna sobiv ühendus Tallinnaga.

Lõuna suunal korrigeerime Balti jaamast algavaid liine – lisandub Vabaduse väljaku peatus. Et inimesed, kes Vabaduse väljaku piirkonnas töötavad, ei peaks sõitma Balti jaama või Kunstiakadeemia peatustesse. Ka Loksa kandis on mitmeid uuendusi: sõiduajad muutuvad Tallinnasse lühemaks, graafikud kiiremaks. Hommikul lisandub marsruudil Tallinn-Kuusalu-Loksa-Tallinn ka üks lisareis. Läänesuunal lisandub kaks uut liini. Liin 137 Vääna-Jõesuu-Tabasalu-Tallinn mida hakkavad kasutama selle piirkonnast Tallinnasse kooli käivad õpilased. Teine uus liin ühendab Tallinnat Tabasalu ja Suurupiga.

Kas veel midagi positiivset?

Tunnistagem ausalt, et Balti jaama bussipeatustes olevad pisikeses formaadis sõidugraafikud on oma aja ära elanud. Peatselt asendavad neid elektrooniliselt tablood – siis ei pea reisijad enam postide vahet jooksma ja õiget bussipeatust otsima.

Alates 18.08 peaksid olema avalikustatud kõikide liinide sõiduplaanid ka www.peatus.ee ning muudatustega seotud lisainfo meie kodulehel.