Eva Luigas, aednik ja aiandusajakirjanik

Sügisesed aiatööd olenevad minu jaoks väga palju ilmadest. Sellel aastal mõjutavad tegemisi lisaks ilmadele ka Hispaania teeteo varasemast suurem invasioon. Järelikult – varasemate aastatega võrreldes olen teinud ja teen sel sügisel paljutki teistmoodi.

Kõigepealt plaanin ma kuni külmadeni muru niita, sest sügis on soe olnud, muru kasvab veel. Muru niites loodan pääseda suuremate külmakahjustusteta – kui külma muidugi tuleb. Niidetud muru maha ei jäta, kogun niite kokku ja panen komposti. Varakevadel – komposteeritud niide võib olla isegi veel pooltoores – riisun selle võrdselt murule laiali tagasi. Piltlikult öeldes nagu sõidaksin sellega üle muru. Maha langenud puulehed purustan sügisel samuti ja jaotan ühtlaselt laiali. Lehemass tuleks maast ära korjata, et tigudel ei oleks peidukohti. Tegelikult olen terve hooaja haljastusjäätmed viinud jäätmejaama. Mina aiandusjäätmeid ei põletata, see ei kuulu minu arvates hea tooni juurde.

Kuna mul on aias palju isepaljunevaid püsikuid ja mõned neist, näiteks siilikübar, on osutunud väga invasiivseks, ehk agaralt ise levivaks, siis lõikan sel sügisel varasemast usinamalt ära valminud seemnetega nutte, et nende metsikut paljunemist ära hoida. Seda teen ma ka tigude pärast – lõikan püsikud maha, jätan kuivanud varreotsad püsti.

Tarbeaia vabanenud peenardele külvan vahekultuure, põhiliselt valget sinepit või ristikut, aga sobib isegi kaer – vahekultuur peaks suutma kasvatada biomassi. Erineva juurekavaga vahekultuurid aitavad tuua toitaineid ka mulla alumistest kihtidest pindmistesse kihtidesse, olles nii heaks looduslikuks väetiseks. Vahekultuuride kasvatamine pärsib ka umbrohu levikut.

Tingimata viin kasvuhoonest kõik taimed välja, sellel aastal juhtub see tõenäoliselt oktoobri alguses. Taimed väljas, puhastan kasvuhoone haiguste leviku pidurdamiseks keldriseptikuga. Kasvuhoonest väljaroogitud taimed sõidavad taas jäätmejaama.

Lõpuks teen peenraservad korda. Ja teen ka aia üldiselt korda – käin läbi ja koristan igasugused kolanurgad. Mul on see alati kombeks, aga sel aastal olen tigude pärast varasemast usinam.

Helve Vaarmann, Anija valla Elurikkuse aia perenaine

Suvi oli vihmane ja ega sügis parem ole, taimehaigusi on levimas palju ja erinevaid. Kindlasti tuleks haigestunud lehed ja oksad kokku korjata ja ära põletada või jäätmejaama viia. Ka kõik püsikutel ja roosidel maha lõigatud haiged varred tuleb hävitada, mitte mingil juhul ei tohi neid komposteerida, uuesti ringlusesse lasta.

Kasvuhoones on sel aastal palju hallitust ja haigusi, ka sealt tuleb kõik taimed kokku korjata, hävitada. Soovitan ka tomatite toestusnöörid hävitada, et ei jääks kuskile ei hallitust ega haigusetekitajaid.

Puudelt langenud lehed tuleks kokku riisuda, koguda suurde kotti ja need kevadel uuele ringile lasta, kasvuhoonesse või kurgi-kõrvitsa peenrasse kaevata.

Praegu on ideaalne aeg lillepeenardelt püsikute jagamiseks. Kui lilleklumbid on suureks kasvanud, võib need välja kaevata ja oma aeda mujale istutada või ka naabritele jagada. Seda võib teha oktoobri alguseni.

Peenra servad on kasulik sügisel korda teha, siis kevadisel kiirel ajal on tööd vähem.

Mind on enim sel vihmarohkel sügisel üllatanud see, et nii mõnelgi pool on  tegelikult mulla pealmine kiht kuiv. Kui suvel on istutatud puid või põõsaid, tuleks kontrollida, kas neil on ikka küllaldaselt niiskust, vähemalt labida sügavuselt muld märg. Vajadusel tuleks taimi kasta, puu kohta 10 – 20 liitrit vett. Igapäevaselt Alaveres sadav uduvihm taimi ei kasta. Sama võiks teha istutatud ilupuuhekkidega.

Elupuudel on okaste pudisemise aeg kätte jõudnud, puude seest tuleks okkapudi kokku korjata ning ära põletada. Pärast pealt puud ära pügada. Sama kehtib kuuskede kohta. Kuuskedel võib selle aasta kasvudest kaks kolmandikku julgelt ära pügada. See vähendab ka ohtu, et talvel lumi oksi murraks. Nüüd on ka õige aeg üksikult kasvavad elupuud tahtmise korral spiraali, ümmarguseks  või muusse kujundisse lõigata.

Ideaalne aeg on praegu seemnete korjamiseks. Kellel on kasvamas näiteks palju suvelilli, võib neilt seemneid korjata, siis ei pea järgmisel aastal neid poodi ostma minema. Sama lugu on tomatitega – neiltki annab seemet võtta.

Kes terrassidel uhkeid pelargoone kasvatavad, võiksid neilt enne külmi pistikuid võtta, siis järgmisel kevadel taimed olemas.

Evelyn Lass, aiandusentusiast Viimsist

Selle aasta, nii suve kui ka sügise, märksõnaks on tigudega võitlemine. Esimese sügistööna tuleb ära koristada kõik maha langenud lehed ja muu sodi, et tigudel poleks talvitumisvõimalust. Mina viin kõik biojäätmed jäätmejaama, ei soovita taimejäätmeid komposteerida.

Võib-olla on see rohkem Tallinna lähiümbruse teema, aga mina pole vähemalt viis aastat roose talveks katnud. Ja pole midagi juhtunud. Muidu ikka õpetatakse, et roosid tuleb kinni katta siis, kui nädal on külma olnud, maa tahke. Viimased aastad on aga nii, et külmaperioodi on nädal aega, siis hakkab vihma sadama ja jääbki soojaks. Kui varem on roosid juba turbaga kaetud, siis niiskus jääb juure kaela ümber ja taim läheb hukka. Minul, samuti nende inimestel, kelle aedu ma aitan korras hoida, pole katmata roosidega midagi juhtunud. Julgustan teisigi katsetama.

Muru soovitan samuti kauem niita, mitte septembris-oktoobris niitmist lõpetada. Vastasel korral on õues jõuludeks pikk rohi.

Mustsõstrad tuleb tagasi lõigata enne pungade puhkemist. Kevadel kaob aeg  tihtilugu nii käest, et pungade puhkemine tuleb järsku. Soovitan sügisel mustsõstraid lõigata. Okaspuude klassikaline pügamisaeg on august. Arvan aga, et kuna kliima on muutunud, võib julgesti ka septembris, ehk isegi oktoobris okaspuid pügada. Hortensiaid võiks sügisel lõigata novembrini.

Tavaliselt küsitakse minu käest ka hooldusvaba aia kohta. Ütlen kõigile – absoluutselt hooldusvaba aeda pole olemas, iga aed tahab vähemalt natukene hooldamist.