„Tundub, et esmaspäeval, 22. jaanuaril on õpetajate streik terendamas. Üle Eesti. Kas see tuleb, ei tea. Haridusminister Kristina Kallas läheb homme (neljapäeval, 18. jaanuaril – toim) valitsuse istungile kavaga saada volitused kollektiivlepingu sõlmimiseks.“

Nii kõneles Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri kolmapäeval, 17. jaanuaril Viimsi Artiumis, kohtudes Harjumaa omavalitsusjuhtidega. Õhus oli tunda pinget, mille EHL ja tema juht olid Artiumi vaiksesse kammersaali toonud. Sest õpetajate streik – see puudutab meid kõiki, häirib kõiki.

Õhus oli veel võimalus, et kaua plaanis olnud streik jääb siiski ära, aga suurem võimalus oli, et see siiski tuleb. „Pall on valitsuse käes,“ ütles Reemo Voltri, nimetades end muigamisi Eesti laste suurimaks sõbraks. Tõsiselt võttes – seda EHL oma juhiga ju ongi. Milline on meie laste haridus ja haritus, selline on ka Eesti tulevik.

Füüsikaõpetajast streigijuht

EHL on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon, olles ühtlasi ametiühing. EHL esindab õpetajaid töötasu alastel läbirääkimistel Eesti valitsusega. Juba tosin aastat juhib üle 8000 pedagoogi koondavat EHL-i Tartu Jaan Poska nimelise gümnaasiumi füüsikaõpetaja Reemo Voltri.

„Üheksa aastat ja üksteist kuud järjest, aastail 1992–2002 võisid tartlased silmata punapäist postiljoni silkamas varahommikuti Tammelinnas ühe postkasti juurest teise juurde. Kirjakandja Reemo Voltri liikumisviis kümnekilomeetrisel trajektooril oli ebatavaline, kuid tõhus,“ on meenutanud Tartu Postimees tänase streigijuhi noorusaega, enne Tartu Ülikoolis füüsika eriala lõpetamise perioodi.

Samasuguse pikamaajooksja järjekindluse ja visadusega juhib Reemo Voltri nüüd õpetajate palgaläbirääkimisi, et õpetajatele vääriline tasu välja kaubelda. Sealjuures ise streiki soovimata.

Õpetajate palganõudmised

„Üks võimalusi streigi ärahoidmiseks on õpetajate kollektiivleping aastate 2025– 2027 kohta, kus peab olema ära näidatud, kuidas me jõuame siis eesmärgini, ehk õpetajate töötasu alammäär oleks võrdne riigi keskmise palgaga,“ toob streigijuht välja esimese nõude. Samas – paljudes Harjumaa omavalitsustes on juba praegu õpetajate palga alammäär võrdne riigi keskmisega tänu omavalitsustele, kes seda on võimaldanud.

„See streik ei ole kindlasti suunatud koolipidajate ehk omavalitsuste ja nende juhtide vastu,“ üritas Reemo Voltri vähendada pingeid Artiumi muidu nii mugavas kammersaalis. Streigijuht möönas samas, et streik tekitab ebamugavusi, aga streigi mõte ongi see, et läbi ebamugavuste saavutada eesmärk: Eesti riik peab õpetajate tööd vääriliselt tasustama. Tekib reaalne võimalus, et pensionile lahkunud õpetaja asemel tuleb kooli noor kvalifitseeritud õpetaja.

Praegu võetakse õpetajaametisse pea igaüks, kes on nõus tulema. Ja Eesti õpetajaskond on maailma üks vanemaid. Streigijuht selgitas veel kord õpetajate palganõudmisi. Peamine nõudmine on, et kõrgkooli lõpetaja, kes asub kooli õpetajana tööle, saab Eesti keskmist palka. Edasi juba vastavalt arengule.

Karjäärimudel

„Kui mina tulen noore õpetajana kooli tööle, siis mul ei ole mingit võimalust läbi oma professionaalse arengu suurendada oma sissetulekut. Karjäärimudel võiks olla midagi sellist, nagu meil oli 2013. aastani – kui õpetaja suudab näidata, et ta on suurem professionaal, siis on riiklikult garanteeritud, et ka palk tõuseb. Iga astmega vähemalt 10–15%,“ kõneles kogenud õpetaja arutlusel olnud õpetajate karjäärimudelist.

Tallinna linn küsis riiklikult lepitajalt, kas tohib õpetajatele streigi ajal palka maksta. Riiklik lepitaja vastas, et keelatud see pole.

See motiveeriks pedagooge ennast arendama. Alammäär polegi nii hull, aga õpetajal pole perspektiivi ennast arendada, on õpetajad ühiselt leidnud. Õpetaja karjäärimudel pole see, et ta püüdleb koolis õppejuhiks või direktoriks. See on teine teema. Õpetaja tahab olla õpetaja. Samas aga areneda.

PISA testi tulemused Eestil väga head

Kindlasti on üks põhjus, miks meie noored on üleilmsel PISA testil nii häid tulemusi saavutanud see, et meil väga hea alusharidus, ka meie lasteaiaõpetajad on kõrgharidusega. See on ka põhjus, miks lasteaiaõpetajad toetavad õpetajate streiki toetusstreigiga. Lasteaiaõpetajate palgad seoti 2019. aastal haridusministri määrusega üldhariduskoolide õpetajate palkadega. Nii on ka lasteaiaõpetajad otseselt huvitatud põhikooliõpetajate palgatõusust. Kui lähtume aga sügisel vastu võetud riigieelarve strateegiast, siis kukume oma palgatasemega väga alla.

„Kaja Kallase valitsus võiks minna ajalukku mitte kui maksude tõstja, vaid kui Eesti hariduse väärtustaja,“ oli Reemo Voltri optimistlik. „Lisaeelarvega on täiesti võimalik leida puuduolev rahastus õpetajate palkade tõstmiseks, küsimus on tahtes ja prioriteetide seadmises. Sest see on investeering riigi edusse tulevikus,“ rõhutas streigijuht.

Kas streigi ajal tohib õpetajale palka maksta?

Vastuolu tekitas kuulajate hulgas küsimus, kas streikivatele õpetajatele tohib streigi ajal palka maksta. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja kinnitas, et vastavalt riikliku lepitaja soovitusele nemad õpetajatele streigi ajal palka ei maksa. Kiili vallavanem Aimur Liiva teavitas, et õpetajatega solidaarsuse näitamiseks maksavad nad õpetajatele välja esimese streigipäeva.

„Tallinna linn küsis riiklikult lepitajalt, kas tohib õpetajatele streigi ajal palka maksta. Riiklik lepitaja vastas, et keelatud see pole,“ edastas Reemo Voltri paarikümnele kokkutulnud omavalitsusjuhile Tallinna linnalt saadud informatsiooni. Peale streiki võivad osapooled kokku leppida, et tegemata töö tehakse järgi. Seda ei loeta ületunnitööks.

„Meie kutsume üles kõiki streikijaid ja omavalitsusi omavahel kokku leppima, et streigitud töötunnid järgi teha,“ sõnas streigijuht. On aga ka teisi võimalusi saamatajäänud õppematerjal õpilastele edastada – korraldada näiteks säästetud raha eest õpilaagreid. Või palgata eraõpetajad.

„Kooliaasta lõpuni on aega. Usun, et kokkulepped leitakse. Laste haridus on meie kõikide huvides,“ kinnitas Reemo Voltri. Kokkutulnud omavalitsusjuhtidel oli streigijuhile palve, et koolijuhtidel oleks ikka varakult teada, kes õpetajatest streigib. Siis oleks võimalik korraldada õpilaste aja sisustamist ja haridusasutustes poleks streigi ajal kaost. Streigijuht lubas selle eest hoolt kanda.

Kersti Kaldmäe. 

Kersti Kaldmäe, matemaatikaõpetaja, Harjumaa Haridustöötajate Liidu esimees: tunnen vastutust õpilaste ees

Harjumaal toimub esialgsete andmete järgi streik kõikides omavalitsustes. On koole ja lasteasutusi, kus streigitakse ja on koole, kus ei streigita. On koole, kus streigitakse väga suures mahus. Olen kuulnud kahelt Harjumaa omavalitsuselt, et nad on nõus pärast streiki õpetajatele palga lisatasuna kompenseerima, kui kaotatud õppetunnid saavad tasa tehtud.

Kutsun kõiki Harjumaa omavalitsusi seda üleskutset järgima. Olen ise gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Saan aru, mis vastutus on mul laste ees. Mitte riigi ees, mitte koolipidaja ega lapsevanemate ees. Aga just laste ees. Nemad ei tohi streigi läbi kaotada. Mõnedes omavalitsustes kutsutakse läbi lillede õpetajaid üles mitte streikima, pakutakse abiõpetajatele kahekordset palka, et õppetunnid siiski ära teha. Leian, et see ei ole eetiline käitumine. Koos peame leidma õpetajate probleemile lahenduse. Õpetajate mure on meie kõikide mure.