Neljapäeval, 30. novembril väisas kliimaminister Kristen Michal Harku valda, et oma silmaga näha Sõrve loodusmassiivi, mille kaitse alla võtmise oli valitsus mõni tund tagasi oma istungil heaks kiitnud.
Ilm metsaminekuks oli nagu tellitud – põlispuud olid kaetud koheva lumega, taevast sadas valget aina juurde. Hanged, mis olid metsateed sahates kokku lükatud, ulatusid väiksemal mehel vähemasti rinnuni. Kaitse saanud loodus näitas ennast oma täies talveilus.
„Kogu Harku vald on tänast valitsuse otsust pikki aastaid oodanud. Kuulutada Sõrve kaitsealaks on nii meile kui ka meie headele naabritele väga oluline, kuna riikliku kaitse alla võetav ala on viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel,“ kõneles vallavanem Katrin Krause ministrit tervitades. Koos vallavanemaga olid metsateel ministrit vastu võtmas vallavolikogu liikmed.
Ühiselt hakati minema pikki lumist metsateed Vääna mõisa poole, kuulates loodusmehe, Harku vallavolikogu liikme Val Rajasaare pajatusi ümbritsevast loodusest ja meenutusi kaitseala sünnist.
Ajalugu
Ligi 20 aastat tagasi sündis Harku vallas idee võtta Sõrve ümbrus kaitse alla. Aga seda tunduvalt väiksemas mastaabis, kui nüüd kehtestatud sai, mäletas Val Rajasaar idee sündi. Seda kanti hästi tundvad loodusteadlased soovitasid kaitsealale kehtestada praegused piirid. Ettepaneku Sõrve looduskaitseala moodustamiseks esitas Harku vald Keskkonnaministeeriumile 2006. aasta 25. juunil.
Aastatel 2009–2017 selgitas Keskkonnaministeerium Sõrve looduskaitseala moodustamise võimalikkust. Kuna leiti, et andmeid napib, jäi looduskaitseala kehtestamata. „Valla ja ministeeriumi vahel jäi püsima nagu sõnatu kokkulepe – ei riik ega omavalitsus seal majandustegevust ei kavanda,“ meenutas endine kauaaegne vallavanem Sulev Roos.
„Harku vald on seda ala oma üldplaneeringus ka kenasti kaitsnud. Siia pole ühtegi uusarendust planeeritud, kuigi arendajad himustasid hirmsasti linnalähedast puutumatu loodusega ala,“ rääkis neljandat koosseisu valla volikogus olev Val Rajasaar. Kui selgus, et Keskkonnaministeerium vahendeid täiendavate uuringute läbiviimiseks ei leia, otsustas Harku vald 2017. aastal tellida omal kulul Sõrve ala uuringud üheksas valdkonnas. Selles osales 12 eksperti, leiti palju väärtusi, mida ei olnud veel keskkonnaregistriski kirjas. Andmed kanti registrisse.
Nüüd on Sõrve kant üks paremini läbi uuritud loodusala Eestis. 3. detsembril 2022 esitas Keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu. Aasta tagasi jäi määrus siiski vastu võtmata, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovis jätta välja sellest kolm geoloogilise uuringu loa taotluse ala.
Riikliku kaitse alla võetav ala on viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel.
„Selle tulemusena tekkinuks loodava kaitseala keskele umbes 1,5 kilomeetri pikkune ja ühe kilomeetri laiune ala, kus mets oleks maha raiutud ning pinnas eemaldatud,“ selgitas Val Rajasaar. Harku vald lükkas volikogu üksmeelse otsusega need uuringulubade taotlused kahel korral põhjendatult tagasi.
Lõpp hea, kõik hea
„Kaitseala moodustamise poolt on olnud kõik – vallavalitsus, kohalikud elanikud, jahiselts. Selle poolest erinebki Sõrve looduskaitseala loomine muude kaitsealade loomisest, sest tavaliselt on kohalikud, olles ka metsaomanikud, looduskaitsealade vastu. Siin tahavad metsaomanikud püsimetsandusega küll tegeleda, aga ei taha lageraiet. Vastu olid kaitseala loomisele vaid metsafirmad, kelle tegevust nüüd piiratakse, ja kaevandusfirmad,“ ütles Rajasaar.
„Siinsed loodusväärtused ei ole üles kaalutavad kaevandusväärtusega. Siin on mitte ainult vallarahva, vaid laiemalt kõigi harjumaalaste lähim sissepääs ehedasse loodusesse,“ sõnas vallavanem Katrin Krause.
Sõrve looduskaitseala
Sõrve looduskaitseala pindala on 2257,5 hektarit. See asub Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas. Kehtestatud looduskaitseala territoorium oli juba osaliselt kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana.
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on 1. kaitsekategooria merikotkas ja 2. kaitsekategooria karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, kanakull, soomurakas, jumalakäpp, kõdu- koralljuur, pruun raunjalg, põõsasmaran jpt.
