Kes sõitnud Tallinnast Haapsaluu või Virtsu, on märganud üht omamoodi kõrgepingemasti, mis püstitatud paika, kus maantee Ristilt Virtsu peale keerab. Tegu on Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldise liini nurgamastiga.
Mast paikneb Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-Virtsu maateede ristmiku juures, Kuistlema raba servas. Tegu on Eesti esimene kõrgepingeliini disainmastiga. Rahvusvaheline konkurss masti kunstilise idee leidmiseks toimus juba 2016. aastal. Elering korraldas konkursi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.
Konkursile laekus 18 tööd, mille hulgast valiti võitjaks „Part OÜ arhitektid“ eesti noorte arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami töö „Soorebane“. Lisaks Eestist laekunud ideekavanditele saatsid konkursile töid Austria, Taani ja Ühendkuningriigi arhitektid.
Nüüd on Harku-Lihula-Sindi liini ehitus jõudnud etappi, et oli aeg Soorebane püsti panna. Soorebane valmistati Rumeenias ja toodi 11 tükina autodega Eestisse. Rumeenia töömehed keevitasid Rebase Eestis kohapeal tükkidest kokku. Soorebane on valmistatud COR-TEN terasest, mis värvub aja jooksul punakaspruuniks, saades nii roostekaitse.
Soorebane püsitati oma kohale Risti ristmikul 21. juulil. Mast on 45 meetrit kõrge ja kaalub üle 30 tonni.
Elering rajab Risti ristmikule disainmasti, et sobitada elektriliin paremini keskkonda ehk raba serva. Lisaks aitab 45 meetri kõrgune Soorebane meelde tuletada elektri rolli meie igapäevaelus. Keegi ei kujuta elu ilma mobiiltelefoni, teleri ja külmkapita. Ilma elektri ja elektrivõrguta need ei tööta!
Uus liin on märgitud kollasega ja kaardilt on näha, et see läheb näiteks Riisipere ja Turba tiheasustusega aladest mööda veidi kaugemalt kui vana ja demonteeritav 110 kV liin. Ehk siis – enam vähem sama trassi mööda kulgev lillaga märgitud vana 110 kV liin kaob ära. Eesti esimene disainmast hakkab kandma Eleringi Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini juhtmeid. See liin on osaks Eesti-Läti kolmandast elektriühendusest ning on ühtlasi väga tähtis element Balti riikide sünkroniseerimisel mandri-Euroopa elektrivõrku. Ehk Soorebane panustab märgatavalt ka Eesti inimeste varustuskindlusse ja energiajulgeolekusse. Kogu liin valmib aastavahetuse paiku. Enam kui 170 km liini maksumus on 60 miljonit eurot. Liini ehitavad vastava riigihanke võitnud firmad Empower ja Leonhard Weiss. Ehituse raskuskese on praegu just Harjumaal, Riisipere ja Harku alajaama vahel.
Kuigi autos mööda maanteed kulgejale jääb mulje, et ehitatakse mitut liini – uued rajatud liini ületavad mitmes kohas maanteed – siis nii seee siiski pole: lihtsalt sama liin kulgeb kord ühel pool ja siis jälle teisel pool Ääsmäe-Haapsalu maanteed. Tänapäeval planeeritakse liini selliselt, et see võimalikult vähem inimesi (asulad, talud) ja loodust häiriks. Planeerimise käigus on peetud kümneid avalikke arutelusid kohalike kogukondadega, et leida parim trass. Seepärast on pöördeid kohati rohkem, kui kunagi sügaval nõukogude ajal ehitatud liinidel.
See liin on osaks Eesti-Läti kolmandast elektriühendusest ning on ühtlasi väga tähtis element Balti riikide sünkroniseerimisel mandri-Euroopa elektrivõrku
Uue liini kohta võib veel öelda seda, et selle mastid kannavad korraga kahte liini – 110-kilovoldine liin toidab kohalikke alajaamu, näiteks Ristit, Kullamaad ja rajatavat Riisipere alajaama. Samas on uutel mastidel ka võimas 330-kilovoldine liin, mis on mõeldud eelkõige elektri transiidiks põhja-lõuna suunal ja tulevikus arvatavalt ka tekkivate suurte meretuuleparkide elektri liigutamiseks.
