Sel nädalal jõudsid kinokavadesse üle Eesti vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega eestikeelsed seansid kõige värskemast kodumaisest mängufilmist „Soo“.

Eesti Vaegkuuljate Liidu juht Külliki Bode kinnitas, et liidu andmetel pole kinoekraanidele jõudnud varem ühtegi vaegkuuljate subtiitritega kodumaist filmi. „Enamasti valmivad vaegkuuljate subtiitrid alles pool aastat peale seda, kui filmid on kinodes linastunud.“

Bode sõnul on kuulmislangusega inimesi Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene. „See suur osa meie elanikkonnast on juba aastaid oodanud seda hetke, et minna koos teistega kinno kodumaiseid filme vaatama. Vaegkuuljad on käinud seni kinos vaid välismaiseid filme vaatamas, kuna need on varustatud eestikeelsete subtiitritega.“

„Soo“ produtsendi Veiko Eskeni sõnul on seni tehtud vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega versioonid ainult nendest kodumaistest mängufilmidest, mida rahastatakse Eesti Filmi Instituudi tootmistoetusega. „Soo“ on esimene erarahastusel valminud film, mille puhul tegime koostööd vaegkuuljate liiduga, et kuulmislangusega inimesed saaksid filmi nautida suurel ekraanil. Kinokavades on kuulmislangusega inimestele sobivaid seansse väga palju ja need leiab üles märkega „eestikeelne seanss, eestikeelsete subtiitridega,” selgitas Esken.

Külliki Bode sõnul on Eesti Vaegkuuljate Liit näidanud seni eestikeelsete subtiitritega varustatud Eesti filme oma klubides pärast kinolinastusperioodi lõppu. „Samuti on need linateosed meie sihtgrupi jaoks kättesaadavad kas Telia ja Elisa filmilaenutustes ning DVD-l. Lõpuks ometi saavad vaegkuuljad tulla Eesti filmikultuuri nautima kinno!“

Mängufilm „Soo“ linastub kinokavades üle Eesti ja filmi on vaatamas käinud juba ligi 40 000 Eesti inimese.

Sünopsis

Oskar Lutsu 135. sünniaastapäevaks valminud kirjaniku samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm „Soo“ on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga lahvatas revolutsioon.

Noor kunstnik Toomas Haava (Franz Malmsten) tuleb Pariisist tagasi venna sootallu, kus mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga (Martin Kork), kes ahistab kohalikku tütarlast Hildat (Hanna-Ly Aavik). Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloomuline Toomas avastab end äkki keset trillerlikku võitlust armastuse eest, mille panuseks on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu. Kokkupõrkes kohaliku jõhkardiga lööb välja Toomase vastuoluline loomus ja tal tuleb nüüd korraga võidelda nii „sookolli“ kui ka iseenda sees kasvava ebakindlusega.

See on ajastufilm ühest maailma-ajaloo murrangulisest hetkest, milles põimub omapärase atmosfääriga põnevuslugu kaasahaarava armastuslooga. Filmist ei puudu ka Lutsu teostele omane huumor ja värvikad kõrvaltegelased. „Soo“ võttepaigad asuvad keset ainulaadset ja lummavat Eesti soomaastikku.

Romantilise põneviku „Soo” peategelasi kehastavad Franz Malmsten ja Hanna-Ly Aavik. Osades Liis Remmel, Grete Kuld, Märten Matsu, Indrek Taalmaa, Epp Eespäev, Toomas Suuman, Helgur Rosenthal ja Martin Kork.

Stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld, kunstnik Annika Lindemann, rekvisiitorid Toomas Zupping ja Alex Klein. Filmi originaalmuusika autor on Mick Pedaja. Tootjad Taska Film, Kassikuld, Apollo Film Productions, produtsendid Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken. Filmi levitab Hea Film, Timo Diener ja Lauri Kaare. „Soo“ valmimist toetasid Kultuurkapital, Tartu Filmifond, Postimees, Kanal 2, Apollo TV, DHL, Nõmme Kõrts, A. Le Coq, Rannarootsi ja Citroen.

Fotogalerii Robert Lang ja Venno Kornak. Treiler. Plakat