Tundub, et elame viimased aastad nagu ameerika mägedel – head ajad vahelduvad kiiresti kriisidega. Kas sama võib öelda ka tööturu kohta? Harju Elu küsimustele vastab töötukassa kommunikatsioonispetsialist Lauri Kool.
Kuidas on töötukassa vaatevinklist viimased paar aastat möödunud?
Eesti majandust ja tööturgu on viimased aastat kõvasti raputanud. Kui mõned aastad tagasi oodati majanduses jahtumist vaadates eelkõige kinnisvara sektori suunas, siis tegelikult halvas maailma majanduse koroona.
Pihta said eelkõige sektorid, kus ei osatud nagu midagi karta – kultuur, meelelahutus, turism. 2020. aasta kevadel hakkas töötus kiiresti kasvama – kui enne koroonat oli töötuna Eestis arvel umbes 37 000 inimest, siis koroona tipus oli see number 57 500 (2021. aasta märtsis).
Koroonakriisi omapäraks oli ka see, et pihta said pigem suuremad linnad – just Tallinnas ja Harjumaal on palju hotelle, arenenud meelelahutussektor jne. Nii kasvas Harjumaal töötute arv koroona alguse 14 500 inimeselt 26 700ni (2021. aasta aprillis).
Siiski jäi olukord tööturul tugevasti alla mustale stsenaariumile, mille kohaselt prognoositi töötute arvuks 100 000. Kindlasti tuleb siin tänada tööandjaid, kes kasutasid varasemalt kogutud varusid ja ka töötajaid, kes olid valmis palgakärpega. Loodetavasti oli oma osa ka töötukassal, kes maksis töötasutoetust, et tööandjad ei peaks inimesi koondama.
Kuidas on mõjunud sõda tööjõuturule?
Selle aasta alguses tundus, et taas hakkab meid kummitama suur tööjõupuudus. Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter näitas, et järjest rohkem on tekkinud ameteid, kuhu värbamine ei õnnestu. 24. veebruaril algas sõda ja juhtus midagi sellist, mida ei osanud keegi prognoosida. Eestisse hakkasid saabuma sõja eest põgenevad Ukraina kodanikud. Esimestel kuudel see meie tööturgu veel ei mõjutanud, sest peamiselt saabusid siia inimesed, kellel olid Eestis sugulased või töötas siin mõni perekonnaliige. Seega ei olnud põgenikel koheselt vaja tööd leida, koliti sugulaste või sõprade juurde ja tihti leiti nende abil ka esimene töökoht.
Mida kuu edasi, seda rohkem hakkas jõudma meile inimesi, kellel oli vaja majutust ja tööd. Põgenike olukorra muutis raskeks see, et nad pidid lahendama omamoodi võrrandi – kuhu panna laps, kust leida eluase ja töö. Korraga pidid kokku langema kolm asjaolu – see pole lihtne ülesanne lahendada. Kevadel ja suvel on Eestis palju hooajatööd ja ukrainlased võtsid need pakkumised kiiresti vastu. Pigem liiguti tööle kiiresti ja töötukassas arvel olevate ukrainlaste arv püsis stabiilselt 4000 ringis.
Kokku on töötukassas arvel olnud 12 800 ukraina pagulast ja omale on töö leidnud (või osad ka Eestist lahkunud) umbes 7100 inimest. Töötuna on täna arvel 5700 ukraina sõjapõgenikku. Tallinnas ja Harjumaal on arvel olnud ligi 6900 põgenikku, töö on leidnud 3700 ja arvel umbes 3200. Seega on just Harjumaal kõige enam töötuna registreeritud põgenikke.
Töötukassa kommunikatsioonispetsialist Lauri Kool. Töötukassas arvel olev pagulane, kes ta on?
Mõistetavatel põhjustel on põgenike seas enamus naised, pigem nooremad ja keskealised. Oskavad vene keelt, inglise keel on üldiselt nõrk, arvutioskus kesktasemel. Suurem osa arvel olevaid põgenikke on kõrgharidusega.
Töökogemuse koha pealt torkab silma, et on üsna palju selliseid inimesi, kel pole eelnevat töökogemust (käisid koolis ja siis jäid lapsega koju). Kui aga vaadata töökogemustega inimesi, siis täna on arvel kõige enam varem kaubanduses ja teeninduses töötanuid, seejärel toitlustuses ning majutuses, ka töötlevas tööstuses töötanuid.
Põgenikud saavad taotleda töötutoetust (mitte siis töötuskindlustushüvitist). Töötutoetuse suurus on täna 292 eurot ja see raha eraldatakse riigieelarvest, seega töötukassa reservidest midagi ei tule. Kokku on sõja algusest tänaseni määratud töötutoetus 9633le inimesele.
Mida pagulased õppida tahavad?
Loomulikult on kõige enam soovitud keeleõpet – umbes 1150 inimest on töötukassa kulul õppima läinud eesti keelt, ilmselt need inimesed on otsustanud siduda oma edasise elu meie riigiga. Paljud põgenikud on aga täna kindlad, et naasevad koju, siin tehakse hea meelega äraelamiseks lihtsamat tööd.
Lisaks keeleõppele on populaarsemad IT ja erinevad transpordialased koolitused.
Kas töötukassal on pakkuda ka praegu vabu töökohti?
Kui aasta esimesel poolel oli väga palju tööpakkumisi, siis nüüd on hakanud nende arv langema. Septembris lisati meie veebikeskkonda 5600 vaba töökohta, aga näiteks märtsis lisati 9800 tööpakkumist. Samas on see suhteliselt tavaline, et märtsis hakatakse suveks inimesi värbama ja sügisel tööturg jahtub ja töötus kasvab.
Harjumaal pole tööpakkumiste arv nii palju vähenenud. Septembris oli meie kaudu saadaval 2700 töökohta, mida on küll vähem kui augustis (2900), aga siiski oluliselt rohkem kui aastal 2020 ja enne seda. Viimasel kolmel kuul on vabade töökohtade arv olnud suhteliselt stabiilne, 2500–2800.
Oktoobri alguse seisuga on maakonnas meie kaudu saada 2250 töökohta.
Kui palju on tänase seisuga registreeritud töötuid?
Meil on 47 700 inimest arvel ja töötuse määr on 7,3%. Eelmisel aastal samal ajal oli see arv 43 500, 2020. aastal oli 48 400.
Selle aasta numbris on ka Ukrainast saabunud 5700 inimest. Kui nemad tänasest töötusest maha arvata, siis on töötuse näit madalam kui viimasel kahel aastal.
Harjumaal on täna arvel 22 900 töötut, töötuse määr 7,2%.
Eelmisel aastal samal ajal 20 900 inimest ja aastal 2020 samal ajal 22 500. Selle aasta numbris on ka 3200 Ukraina põgenikku,
Milline on september võrreldes varasema ajaga?
Töötuks registreerinute arv on kasvanud. Arvele tuli umbes 8700 inimest – seda on rohkem kui eelmistel kuudel, aga umbes sama palju kui oli aprillis, nii et ei saa kindlasti öelda, et on mingi suur hüpe ja enneolematu näitaja. Kui võrrelda eelmiste aastate septembreid, siis 2021. aastal oli arvele tulemisi septembris vähem, aga näiteks 2020. aastal oli sama number. Koroonakriisi tipus, 2020. aasta märtsis võtsime arvele 9000 inimest.
Harjumaal tuli septembris arvele 3900 töötut – seda on paarisaja võrra rohkem kui eelmistel kuudel. Kollektiivsete koondamiste kohta võib öelda pigem häid uudiseid – selle aasta septembris esitati viis teadet, mis puudutas kokku 67 inimest. Seni on olnud kõige rohkem teateid juunis – 12, ja koondatavaid oli siis 306. Näiteks 2020. aastal koondati septembris üle 1800 inimese.
Mida prognoosite lähitulevikuks?
Töötukassa kogemused näitavad, et sügisel hakkab töötus kasvama. Ka täna ei ole põhjust arvata, et sel aastal peaks midagi teisiti olema. Kuna hooajatööd saavad läbi, siis on oodata ka põgenike seas tööpuuduse kasvu.
