Ehkki Pohlakute suguvõsa teatakse eeskätt jalgpalli võtmes, on Kose valla Tuhala küla Heinasoo talus elav Siim Pohlak saavutanud edu eeskätt raadiohääle ja raadiojaamade omanikuna. 4152 häält riigikogu valimistel tagavad 33-aastasele mehele koha Toompeal EKRE esindajana.

Te olete Eesti jalgpalli praeguse isa Aivar Pohlaku poeg. Kui palju te ise jalgpalli mänginud olete?

Siim Pohlak: Lapsena ma käisin Kehtna jalgpallikoolis. Tol ajal mängisin ka natuke meistrivõistlustel, hiljem veel rahvaliigas.

Paar-kolm aastat tagasi mängisime Kose-Uusemõisa pargis kohalike meestega suveõhtutel paar korda nädalas oma lõbuks.

Juba kooliõpilasena hakkasite te korraldama pidusid ja töötama DJ-na. Mis oli sellise huvi põhjus?

Lapsena sai Eesti raadiost kuulatud ja kassettidele salvestatud igasuguseid programme. Siis tekkis esimene huvi raadioasja vastu.

Kui Oru põhikoolis tekkis võimalus kooliraadiot vedama hakata, haarasin ma kahe käega sellest võimalusest kohe kinni. Seal oli nõukaaegne raadiosüsteem, mis küll ei töötanud enam. Klassivennaga parandasime olemasolevad süsteemid ja kõlarid ning panime kooliraadio tööle.

Kuna kooliraadio tegijate korraldada olid ka peod, siis tuli see valdkond juurde. Sealt sai alguse pidude pool ja DJ töö.

Pidude korraldamise kõrvalt käivitasite te 2007. aastal Raplas Tre Raadio.

Rapla Tre Raadio algusajaks on tegelikult 2009. aasta. Enne seda oli internetis lihtsalt selline tantsumuusikakanal, mis ei olnud veel päris raadio.

Täna tegutseb Tre Raadio ka Pärnus ja Kesk-Eestis. Me oleme paljudele inimestele igapäevaseks kaaslaseks, kohaliku info ja uudiste allikaks, partneriks ettevõtjatele ja omavalitsustele.

2016.aastal ostsite te raadiojaama Ring FM. Mis on selle raadiojaama väljund teie jaoks?

Mul on alati olnud ambitsiooni oma ettevõtmisi laiendada. Raadiojaama pidamise loogika on see, et tuleb reklaami müüa, et kulusid katta. Mida suurem on su leviala, seda rohkem sa suudad võistelda teiste üleriigiliste pakkujatega.

Üks põhjus laiendamiseks oligi, et tulu oli juurde vaja. Teistpidi ta kattus kohaliku elu kajastamise loogikaga, sest Ring FM on Lõuna-Eesti raadiojaam.

Te olete korraldanud kodu- ja välismaistele artistidele kontserte nii Eestis kui Lätis. Milliseid neist peate oma suurimateks õnnestumisteks?

Ühtegi kontserti konkreetselt ma nimetada ei tahakski. Kontsert on õnnestumine siis, kui on palju rahvast ja mis kõige tähtsam – püsib ilus ilm. Kui ikka paduvihma ladistab, siis tuleb lihtsalt välja ujuda sellest supist.

Kui ilm on hea, siis põhimõtteliselt kõik muu on juba enda teha. Kui on piisavalt head artistid, korralik reklaam ja asi läbi mõeldud, läheb üldiselt hästi.

Teie käe all on Kose lauluväljakul peetav jaanituli kasvanud Põhja-Eesti suurimaks. Millise nipiga see on saavutatud?

Ilmselt on armastatud esinejad olnud, kes inimestele korda lähevad ja publiku kokku toovad. Ilmselt ka hea kampaania, mis on seda infot edastanud. Võib-olla ka see, et ma olen ise siinkandis terve elu elanud. Ma tunnen seda piirkonda ja olen siin juba alates 2000. aastast erineval viisil sündmusi organiseerinud.

Esimest korda proovisite te poliitikas kätt 2013. aastal, kui kandideerisite Kose vallavolikogu liikmeks. Kas toona saadud 54 häält oli rõõm või pigem pettumus?

Ma arvan, et ikka rõõm. Esimest korda ma kandideerisin ja osutusin ka valituks. Ega ma ei osanudki tol korral muud eesmärki seada, kui volikogusse pääseda ja hakata seal kaasa rääkima valla elu juhtimises.

EKRE liige sai teist siiski alles 15. detsembril 2014. Miks te tegite just sellise valiku?

Mul oli juba mõnda aega olnud huvi poliitika vastu. Ma otsisin endale sobivat erakonda, et Eesti elu kuidagi paremaks muuta. Kuna ma olin rahulolematu ühiskonnas toimuvate protsessidega, siis loomulikult mõtlesin, et see peaks olema mõni uus erakond.

Sõelal olid nii Vabaerakond kui EKRE. Lõpuks otsustasin EKRE kasuks, sellepärast, et nende konkreetne jutt ja rahvuslik maailmavaade, maaelu pärast muretsev joon – see kõik kattus minu maailmavaatega

Aastal 2015 saite te riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal 1128 häält. Kuidas te seda tulemust kommenteerite?

See oli au, et mind esimest korda riigikogusse kandideerides nii palju usaldati. Ma olin tänulik, et nii palju inimesi mind toetasid.

Tunamullu kohalikel valimistel tegite te Kose vallas parima tulemuse 214 häälega. Kuid vallavanemaks jäi Merle Pussak, kes sai teist 13 häält vähem. Miks see nii läks?

Kose vallas on lugu keeruline. On inimesi, kes on olnud väga pikalt valla juhtimise juures ja volikogus ja tõmbavad niiöelda niite. Kahjuks jooksevad need niidid sageli hoopis isiklike või ärihuvide radadel, mitte ennekõike valla üldist kasu silmas pidades.

Tunamulluste kohalike valimiste tulemuste selgumise järel oli lootus muutustele, kuid kahjuks järgnesid räpased poliitilised käigud, mis viisid ühe kergesti mõjutatava volikogu liikme üleostmiseni volikogu koalitsiooni juhtiva jõu poolt, millega kindlustati senise poliitika jätkumine.

Eelpool kirjeldatud poliitika ei tohiks käia ühe omavalitsuse juhtimise juurde. Valituks osutunud volikogu liikmetel peab olema iseloomu hoiduda igasugusest omahuvist ning seada esiplaanile valla ja kogukonna huvid. Selleks nad ju elanike usalduse häälte kujul on saanud.

Kohalikus volikogus pole vaja opositsiooni ja koalitsiooni, aetakse ühist kodukandi asja ja igaüks panustab oma oskuste ja teadmistega ning volikogu juhtigu see, kes suudab volikogu üheks tervikuks siduda ja kõik kaasa töötama panna.

Nüüd märtsis valiti teid riigikokku 4152 häälega. Ühtlasi oli Kose vald Harjumaa ainuke omavalitsus, kus EKRE sai rohkem hääli nii Keskerakonnast kui Reformierakonnast. Mis oli edu võti?

Konkreetset erakonna edu võtit ei olegi välja tuua, ilmselt palju erinevaid tegureid, kaasa arvatud tugev kampaania.

Loodan, et mind toetati seetõttu, et olen nii Kose vallas kui Harju- ja Raplamaal viimased 15 aastat aktiivselt erinevates valdkondades tegutsenud, kursis piirkondade muredega ja inimeste jaoks tuttav. Loomulikult olen ma suure usalduse eest tänulik ja tunnetan vastutust, mis sellega kaasneb.

Kas te näete end pigem riigikogu tavaliikmena või on eesmärgiks saada ministriportfell?

Eelistan teha asju samm-sammult, mitte tormata uisapäisa tundmatus kohas vette. Kindlasti alustan tööd riigikogu liikmena, seisan valimistel antud lubaduste ning EKRE valitsusse mineku korral ka koalitsioonilepingu eest ja teen omale riigiasjad põhjalikult selgeks. Kaugemas tulevikus ei välista midagi, aga ministriks saamist ma tänasel päeval mingiks eraldi eesmärgiks küll seadnud ei ole. Vaatame, mis elu toob.

Lauljanna Renate Salustega on teil kaks last. Mida tähendab perekond teie jaoks?

Perekond on kindlasti väga tähtis. Eks perekonnas antakse lastele edasi oma teadmisi, õpetusi. Kasvatamise käigus õpetavad lapsed oma vanemaid vastu, saame ise ka targemaks. Ma püüan perekonnaga palju aega veeta.

Kui te poleks raadiohääl ja poliitik, siis milliseid töid te enda nägemuses veel teha võiksite?

Mulle meeldib organisatoorne töö, kus saab ennast ja oma võimeid proovile panna, saab areneda, saab uusi teadmisi. Mingit konkreetset ametit ei oskakski välja tuua.

Kümme aastat tagasi ma selle peale ei mõelnud, aga nüüd ma tahan, et mu tegemistel oleks suurem mõju või kasu, kas siis kohalikule kogukonnale või Eesti rahvale üldse.

Arvamus

Abikaasa Renate Saluste.

Me tunneme teineteist juba üheksa aastat. Siim on tubli ja töökas mees, kes kindlasti pingutab selle nimel, et oma eesmärgid ja soovid ellu viia. Ta on sihikindel ja aus.

Kui teda nüüd teise nurga alt kirjeldada, siis ta on ka väga soe inimene, tubli pereinimene. Talle meeldib perega koos olla ja lastega tegeleda. Meie lastest vanem on Sandra, noorem Saara.

Meil on pühapäev täiesti pere päev, kui me oleme päev otsa perega koos. Ka laupäev kisub pere päevaks. Igal tööpäeval leiab Siim samuti selle aja, et olla koos minu ja lastega.