Stardime. Buss vurab kuuldamatult paigalt minema. Nagu elektriliikurid ikka.
Sõnajala lasteaia parkimisplatsilt Järvekülas, kus sõiduk oma akut laadis, sõidame tänavale, Sõnajala teele. Enne peateele väljasõitu teeb sõiduk peatuse, nagu kombekas autojuht, vaadates oma tehissilmadega, kas peateelt autot tulemas pole. Järgneb sujuv vasakpööre Sõnajala teele ja rivistumine õigesse ritta.
Buss siiski päris „oma peaga“, ilma juhita ei sõida. Või operaatorita, nagu ütleb külgistmel koha sisse võtnud Johannes Tiitus. Noorel mehel on käes tahvelarvuti ja juhtme küljes olev punane nupp. Hädapidur.
Valmistatud 21 isesõitjat
„Põhimõtteliselt võiks buss ise sõita, aga praegused seadused seda ei võimalda. Kes vastutab, kui self-driver‘il avarii peaks juhtuma? Sellepärast on bussil operaator kaasas,“ räägib Johannes Tiitus oma rollist bussis. Vastutada ohutu sõidu eest ja vajadusel juhiroll üle võtta.
Kui näiteks kaks inimest ülekäiguraja otsas seisma jäävad, iseliikurit uudistavad, siis see edasi ei sõida.
„Lisaks Rae valla Järvekülale opereerime self-driver‘iga veel lennujaamas, kus katsetame erinevaid vedusid. Oleme seal kokkuleppel lennujaamaga vedamas nii inimesi, kaupa kui tegemas ka nõudepõhist vedu. Kolmas koht, kus meie kaks bussi hetkel sõidavad, on Tampere,“ räägib ettevõtte Auve Tech müügi- ja turundusjuht Silver Kalve.
Auve Tech on iseliikuvate busside konstrueerija ja ehitaja Eestis, kes oma tehases Tallinna külje all Tänassilmas on tänaseks kokku pannud 21 isesõitvat bussi. Ka isejuhtimise programmid, mille abil buss otsuseid langetab, on tehtud Eestis.
„Maailmas on väga vähe firmasid, kellel on selline otsast lõpuni kompetents – toota isejuhitavaid elektribusse ja nende tarkvara, koolitada välja operaatorid,“ ütleb Silver Kalve uhkusega. Lähiajaloost rääkides on Auve Techi isejuhtivad elektribussid sumisenud 15 riigi teedel Euroopas. Osa neist on olnud demonstratsioonsõidud, avalikel teedel on sõidetud neljas riigis – Eestis, Soomes, Poolas ja Kreekas.
Inimesed tunnevad huvi
Isesõitja sõidab talle ülempiiriks programmeeritud 20-kilomeetrise tunnikiirusega mööda Niidu tänavat, võtab iga „lamava politseiniku“ ees hoo maha, siis kiirendab taas. „Tehisaru on ikka tehisaru,“ seletab operaator. Kui näiteks kaks inimest ülekäiguraja otsas seisma jäävad, iseliikurit uudistavad, siis see edasi ei sõida. Tema programmi on kirjutatud, et ülekäigurajal tuleb inimesed üle tee lasta. Ja nii on ta nõus ootama, kuni aku tühjaks saab.
Korraga isejuhtija peatub. Üks bemari on ennast ülbelt keset teed parkinud. Tavajuht ei teeks sellest numbrit, vannuks lohakalt parkinud bemarijuhti ja sõidaks mööda, aga self-driver seisab. Ei mõtlegi mööda sõita. „Programm ütleb, et ta ei tohi mõttelist teejoont ületada,“ selgitab operaator ja võtab juhtimise oma tahvelarvutisse.
Self-driver bemarist mööda juhitud, saab isesõitja jälle iseenda peremeheks. Vana-Järveküla teel kihutab isesõitjale vastu suur kallur, tulles lausa ohtlikult lähedale. Operaator reageerida ei jõua, aga self-driver tõmbab järsu nõksatusega paremale. „Tehisaru suudab inimesest kiiremini reageerida,“ kommenteerib operaator. Lisades, et ohtlikku olukorda self-driver‘iga ta veel sattunud ei ole.
„Sõiduk on mõeldud ühistranspordi laiendamiseks. Mitte et ta asendaks mõnd praegu kasutuses olevat ühistranspordiliiki, vaid et ta lisanduks, asendaks isiklikke autosid. Viiks näiteks inimese kodust lähimasse ühistranspordipeatusse,“ kõneleb Kalve. Auve Techi isejuhtivate autode vastu on tuntud huvi ka autode maal Jaapanis, kuhu on müüdud uue põlvkonna MiCa. Isesõitvate autode projekti rahastab ka Euroopa Liit.
Tanel Tammela, Rae abivallavanem: ühistransport muutub nõudepõhiseks
Näen self-driver-sõidukil suurt tulevikku. Isejuhtiv sõiduk võiks olla viimane etapp liikumaks näiteks bussipeatusest koju või vastupidi. Telefoniga saab sõiduki mugavalt ette tellida ning bussist väljudes ootab ees isejuhtiv sõiduk, mis sõidutab inimese edasi sihtkohta või kodust bussipeatusesse. Ühistransport muutub nõudepõhiseks ning arvestab kodaniku vajadustega.