Detsembris valmib Tabasalus keskkonnasõbralik hakkepuidul töötav katlamaja, mis võimaldab paljudele Tabasalu piirkonna kodudele langetada toasooja hinda kolmandiku võrra.

Kui siiani maksis toasoe 75,74 eurot megavatt-tunnist, siis uues, detsembris valmivas katlamajas toodetava soojuse hind hakkab olema ca 48 eurot megavatt-tunni kohta. Ka tagab hakkepuit suurema varustuskindluse, me ei sõltu enam võõramaisest hüpleva hinnaga gaasist.

Uue katlamaja ehitab Eestimaal hästi tuntud soojatootja SW Energia OÜ, kes sai selle õiguse konkursi korras.

Tabasalu kaugküttevõrku kuulub 27 korterelamut, lisaks vallamaja, kool, lasteaed, spordikeskus, raamatukogu, noortekeskus, tennisekeskus ning mitu äri- ja tootmishoonet. Edaspidi on lisandumas veel nii elamispinda, spordi- kui ka ärihooneid.

Ka Harku valla eelarvele omab uue katlamaja käikuminek tuntavat mõju: kui seni kulus vallale kuuluvate hoonete (koolid, lasteaed, spordirajatised, vallamaja jne) kütmisele ligi 200 000 eurot, siis tulevikus oluliselt vähem ehk ca 125 000. See on arvestatav summa, mille vald saab kulutada otstarbekamalt, näiteks sotsiaalvaldkonna vajadusteks.

Kas tasub langetada veehinda?

Eelmine vee- ja kanalisatsioonihinna tõus Harku vallas oli aastal 2013. Valijat numbritega liigselt koormamata ütlen ainult, et protsentuaalselt oli see suurem kui nüüd, tol hetkel moodustas vee- ja kanalisatsioonihind keskmise leibkonna väljaminekutest suurema osa kui praegu.

Klassikalise nurgakivi ehk kapsli asetamise asemel vundamenti markeeriti Tabasalu ärihoone kerkimine lipuheiskamisega Tabasalu südames. Sündmuse keskpunktis olid Harku valla abivallavanem Vello Viiburg (vasakul), Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja Jaan Port arhitektibüroost PIN Arhitektid. 

Valla arengukava, mille on kinnitanud vallavolikogu, näeb ette Strantumile kui valla äriühingule investeeringute tegemist. Suuremad neist on juba järgmisel aastal Harkujärve ja Tiskre veetöötluse rekonstrueerimine, Tabasalu-Tallinna kanalisatsiooni ühendustorustiku rekonstrueerimine ning Harku aleviku veetöötluse ja ÜVK rajamine.

Kui nüüd uuel valitaval volikogul tuleb uuesti käivitada debatt veehinna üle, otsides võimalusi hinna langetamiseks, siis ütlen – palju neid võimalusi just ei leidu. Veehinna määramisel suurt isetegevust teha ei saa, selle aluseks on mitmesugused sisendid: tootmiskulud, riigimaksud, planeeritavad investeeringud, töötasud, amortisatsioon, elektrihind. Ja ma ei liialda, kui ütlen, et meie ÜVK taristu elektrikulu on suur ning me kõik teame, mis toimub elektrihinnaga.

Sellepärast laseb konkurentsiamet hinda langetada ehk ainult vee-ettevõtte enda tulukuse arvelt. See aga tähendab, et kavandatud investeeringud jäävad tegemata. Et need aga tegemata ei saa jääda, tuleb tegevusi rahastada teistest allikatest ehk valla eelarvest.

Oletagem, et nii ka läheb, debatt uues volikogus avatakse ja veehinda langetatakse. Mis on see summa, mille veetarbija võidab? Ütlen, et kolm kuni viis eurot pere kohta kuus, mitte enam…

Nii et “langetame veehinda” on küll magus valimislubadus, mida on võimalik ka teostada, aga igapäevaselt see kedagi palju ei aita. Sellepärast on ehk magusam hoopis teadmine, et järgmist hinnatõusu enne viit aastat ei tule. Nii me oleme arvestanud.

Tabasalu – kauniks nagu koduaed

Elupõlise tabasalulasena olen näinud vallakeskuse kasvamist. Kui olime maja valmis saanud, istutasime puud ja põõsad varjuks ümber – nii nagu kümned teisedki pered. Aga ikka paistis kõik kätte, mida iganes ka naabrid ümbruskonnas teha võtsid. Nii nagu meie neilegi.

Kahekümne aastaga on puud mehistunud, põõsad tihedaks kasvanud – elame nagu imelises oaasis, ühegi naabri pilk meieni ei küüni.

Nagu ei näe meie neidki – Tabasalu koduaiad on võrratud.

Sama tahaksin ma öelda aleviku kui terviku kohta. Paraku veel ei saa. Siin haigutab hoonete vahel tühimik, teisel pool teed teine. Nagu kunagi mu koduaias. Nüüd on ühele tühermaale õnneks põneva arhitektuuriga ärihoone kerkimas.

Nii et ka Tabasalu hakkab muutuma, hakkab omandama aina enam jõuka vallakeskuse ilmet, kus kõik on läbimõeldult kujundatud.

Minu nägemuses võiks Tabasalu sarnaneda mõne Šveitsi suurlinna lähedase asumiga, kuhu inimesed linnast vaba aega veetma sõidavad.

Kõik eeldused on meil olemas, isegi alevikku kahest küljest piirav maaliline klint merevaatega.

Viimase nelja aastaga on Strantum olnud osaline kahe kohviku rajamisel merekaldale – üks neist Vääna-Jõesuus, teine Tilgu sadamas – järgmise nelja aasta jooksul võiks neid olla vähemalt 3 x 2. Et meie kodu laiemas mõistes oleks nagu meie koduaed. Lilleampel siin, teine seal, päikeseloojangukohvik mere kaldal. Nelja-viie aasta pärast on see kindlasti reaalsus.