„Selle aasta 11 kuuga on meil väljasõite olnud 215 – kõvasti enam kui teistel vabatahtlikel päästekomandodel. See ei tähenda, et Sauel oleks tulekahjusid rohkem kui mujal. Lihtsalt meie komando on pidevalt reageerimisvalmis.“

Nii kõneleb vabatahtlik päästja, Saue vabatahtliku tuletõrjeühingu juhatuse aseesimees Riho Juurik. „Iga väljasõit võib tähendada paljudele väga suurt õnnetust, pisaraid, valu… Selle pärast pööravad päästjad palju tähelepanu ennetustööle, et tuletõrjujad ei peaks sündmusele sõitma,“ lisab päästja.

Muljetavaldav algus

Saue vabatahtlik tuletõrjeühing taasasutati läinud aasta aprillis. Taasasutati, kuna Sauel oli kunagi päästekomando, üks tegusamaid Eesti Wabariigis. Selle tegevus paraku hääbus. Taasalustati seitsme inimesega, Alice Juurik valiti juhatuse esimeheks, abikaasa Riho aseesimeheks. Esimesel tegevusaastal Saue päästjad tulekahjudel ei käinud. „Pöörasime kogu tähelepanu ennetustööle,“ meenutab Riho Juurik.

Ennetustööd tehti läinud aastal kokku 320 tundi – sedagi on rohkem kui ükski teine komando. Ja kasvatati oma ridu. Igas kalendrikuus on komandoga liitunud vähemalt üks inimene. Tänaseks on komando hingekirjas 23 päästjat. Sellel aastal alustati ka väljasõitudega. Novembri lõpuks oli neid kokku 215 – samuti kõvasti rohkem kui enamikul vabatahtlikest komandodest.

„See ei tähenda, et Sauel kõige rohkem põlenguid oleks, komando on lihtsalt reageerimis valmis mitte ainult õhtusel ajal ja vabadel päevadel, aga ka töö ajal, tööpäevadel. 24/7,“ räägib päästja. Operatiivjuht võib igal ajal Saue vabatahtlikke sündmusele kutsuda. Ja kuigi päästjaile on ette nähtud reageerimispiirkonna raadiuseks 25 kilomeetrit, on Saue vabatahtlikud ka tunduvalt kaugemal käinud.

Kui tulekahjul pingelises olukorras kohtume, siis on vaja, et üksteist teame, üksteist tunneme.

„Suvel, kui Järvamaal raba põles ja oli vaja reageerida suurte jõududega, helistas operatiivjuht: kas saame meeskonna kokku? Ütlesin, et saame. Ja mõne minuti pärast juba sõit simegi,“ meenutab vabatahtlik päästja suurt rabapõlengut Kesk-Eestis.

Töötunnid tuleb tasa teha

Vabatahtlikel päästjatel on kõigil ka põhitöö. Kas ülemused aga lubavad suvalisel hetkel töö jätta ja tulekahjule kihutada? „Paljudel meie inimestest on kaugtöö tegemise võimalus. Ja nad teevad seda komandos. Nii ollakse igal hetkel võimelised reageerima,“ kõneleb Riho Juurik. Aga tulekahjule kulutatud töötunnid tuleb põhitöö juures tasa teha. Ja tasa need ka tehakse.

Kiiresti kasvavas komandos on oluline koht õppustel. Kord kuus toimuvadki õppepäevad nii teoorias kui ka praktikas. „Komandosisestele õppustele lisaks teeme palju koostööd naabruses olevate päästjatega. Vahet pole, kas oled kutseline või vabatahtlik, koostöö on oluline. Kui tulekahjul pingelises olukorras kohtume, siis on vaja, et üksteist teame, üksteist tunneme,“ räägib Riho Juurik, kinnitades, et päästjate vahel ei tohi olla konkurentsi. Lisaks sellele, et päästjad ise õpivad, õpetatakse ka teisi.

Vabatahtlikud jõudsid sündmuskohale. Foto Riho Juurik 

„Tihti kutsutakse meid avalikele üritustele tuleohutusest kõnelema. Korraldame siis õppused nii, et osalejad saavad „käe külge panna“, reaalselt kustutamist proovida,“ räägib Riho Juurik. Lasteaia vanemale rühmale on mõeldud programm „Tulest targem“. Eriti rõhutab vabatahtlik päästja tihedat koostööd Saue Riigigümnaasiumiga, kus gümnasistide üheks valikõppeaineks on päästealane väljaõpe. Õppekava on vabatahtlike päästjate endi kokku pandud.

„See koostöö toimub väljaspool päästeameti projekte. Õpilased on sellest väga huvitatud. Ja see huvi on kahepoolne,“ rõhutab Riho Juurik.

Pühade eel ja ajal

Saue priitahtlikel pritsimeestel on vaatamata komando kasvule esialgu ainult üks tuletõrjeauto. Õnneks universaalne – sellel on peal nii pump vee andmiseks kui ka muud vajalikud vahendid avarii- ning lammutustöödeks. Sest päästjaid ei kutsuta ainult tulekahjudele. Reageeritud on ka liiklusavariidele, päästetud loomi, eemaldatud maanteele tormiga langenud puid.

„Kord saime kutse isegi inimest elustama, sest meie olime operatiivmasinatest kannatanule kõige lähemal,“ räägib päästja erinevatest väljakutsetest. Abivajajale tehti kunstlikku hingamist kiirabi saabumiseni. Inimene päästeti.

Palju õnnetusi juhtub just pühade ajal. Päästeameti andmeil hukkus tulekahjudes läinud aastal 49 inimest, neist 13 detsembris. „Meie komando on ka pühade ajal mehitatud, oleme abikaasaga mõlemad valves,“ kinnitab Riho Juurik, uskudes, et pühad saavad olema igati asised – ilutulestiku laskmise asemel turvatakse pidutsejaid.

Siseminister Lauri Läänemets andis 24. novembril, kodanikupäevale pühendatud pidulikul tunnustusüritusel kodanikupäeva aumärgi ka Riho Juurikule – Saue vabatahtliku tuletõrjeühingu asutamise ja suurepärase eestvedamise eest.

Krista Jaamul, Päästeameti Põhja päästekeskuse vabatahtlike koordinaator: vabatahtlike roll kasvab

Harjumaal on 26 vabatahtlikku päästekomandot ning üle 800 vabatahtliku päästja. Vabatahtlike päästjate arv kasvab iga aastaga, näiteks kümme aastat tagasi oli Harjumaal vabatahtlikke vaid 235. Praegu osalevad vabatahtlikud ligi 14% väljakutsete lahendamisel ja lahendavad iseseisvalt 5–6% väljakutsetest.

Aasta-aastalt on vabatahtlike päästjate arv ja roll kasvanud. Lisaks on neil ka äärmiselt oluline roll täita ennetustöös. Teatavasti on õnnetust oluliselt lihtsam ära hoida kui tagajärgedega tegeleda. Siinkohal tulevadki mängu vabatahtlikud. Nad on oma kogukonna hoidjad ja ohutussõnumite häälekandjad.