Sammasõunapuu – selle kevade hitt (0)
Juhani Puukooli Cerese aianduskeskuse juhataja Eve Pihlakas.Juhani Puukooli Cerese aianduskeskuse juhataja Eve Pihlakas. 
Aedniku pilk on läinud närviliseks. Vilksti aia, siis tööriistakuuri poole. Millal juba täiega toimetama võib hakata?

“Ehk mõne nädala pärast,” arvab Juhani Puukooli Cerese aianduskeskuse juhataja Eve Pihlakas. Aga juba praegu võib aiandusagronoomi kinnitusel osad tööd ette võtta – näiteks õunapuude ja hekkide lõikamise. “Kes kevadel on harjunud oma õunapuid lõikama, võtku julgesti töö käsile, kevad on varajane,” kinnitab Eve Pihlakas.

Kes märtsis on harjunud aga lume ja päikese koosmõju eest rododendroneid katma, ärgu nüüd seda küll enam tehku, pole mõtet,” arvab aednik. Praeguseks on maa sulanud, taimed saavad mullast toitu, päikesekiired neid enam ei ohusta. See jutt käib nii okaspuude kui ka rododendronite kohta.

Ka enamik roosisorte peaksid soojustusest vabastatud olema. Kapriissemate roosidega, näiteks tüviroosidega, tuleb muidugi ettevaatlik olla. “Mina oma koduaias ei katnud sel talvel üldse roose,” muigab Eve Pihlakas. “Eks mõne nädala pärast ole näha, kas talv neile ka liiga tegi.”

Tegelikult on viimasel ajal loodus aeda ja aednikku hoidnud. “Sügis oli pikk ja pehme, talv pehme ja ega nüüdki, kevade hakul, kangeid külmi pole olnud,” põhjendab aednik oma sõnu. “Ja aiad on korras – sügisel jõuti kõik sügistööd ära teha. Eks mutimulla hunnikuid ole tekkinud, need tuleb nüüd rehaga laiali tõmmata ja mõne nädala pärast võib muruseemne peale visata. Püsikud on veel mulla all, aga ei usu, et nemadki kahjustada on saanud,” võtab Eve Pihlakas optimistlikult jutu kokku.

Aednikku aga huvitab, mida aiandusfirmad kevadel uut pakuvad? Uusi põnevaid taimi, uusi sorte. “Päris uut meil polegi, üle-eelmisel aastal tulid esmakordselt müügile sammasõunapuud, eelmisel aastal oli nende järele juba suur nõudmine, sel aastal kujunevad nad tõenäoliselt müügihittideks,” prognoosib aianduskaupluse juhataja lähitulevikku, sest juba praegu helistatakse ja päritakse sammasõnapuude kohta.
Mida endast selline uudne puuliik nagu sammasõunapuu kujutab?

“Sammasõunapuu kasvab tavaliselt kahe ja poole meetri kõrguseks,” kõneleb aednik. “Võra on kuni 80 sentimeetrit lai. Neist puudest saab kujundada põnevaid kooslusi – istutada näiteks alleesse, kujundada neist hekk või mõni teine atraktiivne vorm.”

Uusi sorte – ja neid on rohkem kui läinud aastal –, oodatakse kauplusesse Lätist ja Venemaalt. Madalakasvulisel sammasõunapuul on peale atraktiivsuse veel üks hea omadus: puu hakkab kiiresti vilja kandma.

Ainult saagikus on sel puul väiksem kui tavalisel õunapuul, sest kasvupinda on õuntele vähem. Selle eest saab aga puid tihedamalt istutada. Hindki on sammasõunapuul sama, mis tavalisel õunapuul – 17-18 eurot.

TARBEAIAD JÄLLE MOES

  • Kui veel kümmekond aastat tagasi rajasid aednikud vaid iluaedasid, kus suurt murulappi ehtis paar lilleõit ja lisaks kasvas õunapuu, siis nüüd on hakatud jälle tarbeaedasid rajama. Peenraid sellerile, petersellile ja tillile, kasvuhooneid kurkidele ja tomatitele. Ja eelistatakse aedvilja kasvatada ilma igasuguste mürkideta, mahedalt. Nii on Juhani puukooliski taimed ette kasvatatud ainult adrulehtede ja kanakakaga väetades. “See on tore, teeb aedniku meele rõõmsaks,” arvab aednik Eve Pihlakas. Nagu ka okasteta tikrid, mis kõigile aiandushuvilistele hästi kaubaks lähevad.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.