505 aastat tagasi käis Valkla ja Salmistu rannarahvas Kiiu mõisas härra juures rääkimas, et rannarahvale võimaldataks vaba väljapääs merele.

Millest täpselt 505 aastat tagasi talupojad Kiiu mõisahärraga rääkisid, pole ajalooürikutes kirjas. Küll on aga teada, et rannarahvas sai oma põlisõiguse – vaba väljapääsu merele.

Nüüd on sellest läinud pool tuhat aastat, terve igavik, kadunud on mõisnikud, isegi punaparunid on ajalooks saanud. Aga ometigi olid teisipäeval, 7. augustil kell 16.30 Salmistu ja Valkla küla mehed taas Kiiu mõisas. Ilma viklate ja vikatiteta – nii nagu nende vahvad esivanemadki. Ja taas nõuti vaba väljapääsu merele. Nagu poleks aeg vahepeal ajalooks saanudki.

Natuke hunnitut ajalugu

Salmistu sadam on pikki aastaid kohalikele võimudele peavaluks olnud. Vähemalt sellest ajast, kui kunagine kuulus Kirovi kalurikolhoos seal peremehetsemise lõpetas. Kui pole aga peremeest, pole ka korda. Sadamahooned lagunesid, meretuulte pureda ja kalurite autode tallata jäänud sadamakai murenes. Ehk veel mõned aastad ja olekski sadamast saanud eimiski. Või õigemini – suur õnnetu rusuhunnik.

Rannarahva eestseisja Indrek Suits. 

“Õnneks nii ei läinud. Tollasel vallavanemal Urmas Kirtsil jätkus tarmukust riigi tugiteenuste keskuselt (RTK) saada sadama rekonstrueerimise esimese etapi toetuseks 800 000 eurot. Teist sama palju pidi lisama vald,” meenutab Kuusalu valla volikogu esimees Värner Lootsmann.

“11. augusti varahommikul andis Kuusalu vallavolikogu heakskiidu lepingule “Salmistu sadama rekonstrueerimise 1. etapp”, mille kohaselt teostab vajaminevad tööd Kaurits OÜ 1 661 280 euro eest. Vajaminevast summast 790 311 eurot on Euroopa Liidu piirkondade tugevdamise meetmest saadav toetus, 870 969 eurot Kuusalu valla laenuraha,” kirjutas siis Harju Elu.

“Selle raha eest pidi vald saama vesiehituse: akvatooriumi ja kai. Projekti teise etapiga peab valmima sadamahoone pesu- ja tualettruumidega, sadamakohvik, mõned majutuskohad – nii nagu see ühes väikesadamas olema peab,” teab Värner Lootsmann.

Igal juhul läks töö läinud sügisel käima. Ja jõuliselt – sadama akvatoorium puhastati sinna uhtunud liivast (see on tänaseks kenasti rannale laotatud) ja laevavrakkidest, taastati sadamakai.

Valmiv sadam tõi tüli

“Kõik toimus rahulikult kuni käesoleva aasta aprillini, mil sadam hakkas juba ilmet võtma – siin on kohad nüüd 60 väikelaevale. Siis aktiviseerusid ka Salmistu ja Valkla inimesed, kes olid asutanud MTÜ Salmistu Sadama Selts ja teatasid, et nemad soovivad hakata sadamas opereerima, teenuseid osutama hakata. Tegid ka vastava esildise vallale,” meenutab Värner Lootsmann. Nentides samas, et nii päris ei saa – vastavalt projektitaotlusele RTK-ga on raha saaja ehk Kuusalu vald võtnud kohustuse tagada rida teenuseid, mis tulenevad ka sadamaseadusest. Selleks tuleb aga valmis ehitada ka sadama teine etapp.

Renoveeritud Salmistu sadam võib vastu võtta kuni 60 väikelaeva. 

Samas ei näita MTÜ Salmistu Sadama Selts oma projektis ega ole tõestanud ka ühistel nõupidamistel vallavalitsusega, et neil oleks võimekus sadam valmis ehitada, vaid soovivad seda tulevikus (2–3 aasta jooksul) teha koos vallaga. “On aga selge, et Kuusalu vallal sellist võimalust täna ei ole ja ainuke mõistlik lahendus on sadama kinnistu hoonestusõiguse seadmisega leida operaator-hoonestaja, kes tagaks sadama teise etapi väljaehitamise. Need 15 aastat, kui vald oli sadama kohalikule MTÜ-le rentinud, pole sinna investeeritud sentigi,” selgitab volikogu esimees Värner Lootsmann.

Vastava otsuse teisele lugemisele pidigi volikogu teisipäeval, 7. augustil kell 17 kogunema.

Rannarahval rannarahva õigus

Alati ei lähe asjad aga nii nagu mõisas mõeldakse – Kuusalu vallavalitsus asub teatavasti Kiiu uhkes vastrenoveeritud mõisamajas. Ei läinud 500 aastat tagasi nii ja…

“Saime reedel teada, et teisipäeval kell 17 peab toimuma volikogu erakorraline koosolek, kus teiseks punktiks on võtta vastu otsus sadama hoonestamiseks ja operaatori leidmiseks. Sõnastuses, mis meile ei sobi, mis rannarahvale ei anna mingeid eeliseid,” kõneleb MTÜ Salmistu Sadama Seltsi eestkõneleja Indrek Suits.

Pühapäeval, 5. augustil kogunesidki seltsi liikmed, et arutada tegevuskava. Otsustati, et kirjutatakse volikogule veel üks petitsioon, et mereäärsed inimesed ei ole nõus sadama operaatori kaasamisega tingimustel, mis kohalike, sadama igipõliste kasutajate õigusi rikuvad.

Otsustati veel enam – tulla aerude, aerupaatide, kaatrite ja jahtidega volikogu toimumise ajaks mõisamaja ette demonstreerimaks, millist ebaõiglust tahetakse volikogus toime panna.

“Tahtsime neile otsustajatele silma vaadata – kuidas hakatakse meie maadest üle sõitma, meie teid kasutama, ilma et meid kaasatakse,” põhjendab Indrek Suits vastuvõetud otsust.

Volikogul volikogu kohustused

“Tegemist ei ole Salmistu kogukonna sadamaga, tegemist on Kuusalu vallale kuuluva sadamaga, mis asub Salmistu külas. Sinna on kaudselt raha pannud kõik Kuusalu valla maksumaksjad, vald on ehituseks laenu võtnud. Miks ei peaks seda sadamat tahtma tasuta kasutada näiteks Pärispea inimesed või Viinistu rahvas – kõigil on võrdsed õigused,” ütleb Lootsmann.

“Tee sadamasse läheb üle meie seltsi liikmete maade, häiritakse meie rahu,” põrutab Indrek Suits.

“Vald vajab operaatorit, kes ei oleks ainult paatide vette laskja, vaid oleks võimeline investeerima teist sama palju ehk vähemalt 1,5 miljonit, et siis hiljem sadamas toimetama hakata. Et selline operaator leida, tuleb kuulutada välja avatud konkurss, kus loomulikult võivad osaleda kõik soovijad,” ütleb Värner Lootsmann resoluutselt. Volikogu koguneski 7. augustil kell 17, et vastav otsus vastu võtta.

Mõisamehed mõisas, rannarahvas õues

“Meie olime aga juba 16.30 oma paatide ja aerudega mõisa ees ootamas,” naerab Indrek Suits. “Volikogule silma vaatama” oli tulnud sel päeval 35 inimest autode järelkärudele laaditud väikelaevadega: paatide, purjekate, kaatritega. Aluseid oli kokku 11. “Einoh, volikogu oli tasemel. Teisena arutlusel olev päevakorrapunkt tõsteti esimeseks, mind ja kaks inimest veel kutsuti mõisamajja. Mulle anti sõna,” kõneleb Indrek Suits.

Teisipäeval, 7. augustil kogunesid MTÜ Salmistu Sadama Seltsi 35 liiget Kiiu mõisahoone ette meelt avaldama, kaasas aerud ja 11 veesõidukit. Fotod Indrek Suits 

“Palusin Indrek Suitsu ja veel kaks esindajat volikogule, eestkõneleja Indrek Suits sai rannarahva argumentide põhjendamiseks veel sõna,” räägib volikogu esimees Lootsmann.

Pärast sõnavõttu otsustas volikogu teha pausi.

“Otsustasime omavahel veel arutada, kas kõik võimalused on ära kasutatud,” meenutab Lootsmann.

“Mulle tundus, et kuna koalitsioonil on ülekaal, koputatakse see operaatori asi lihtsalt ära, rannarahvast kuulamata,” meenutab Suits.

Rannarahva eestkõneleja läks õue, kutsus kaaslasi – tulge nüüd mõisamajja. Rannarahvas siseneski Kuusalu vallamajja. “Kõõlusime seal koridoris uste vahel, ootasime volikogu kogunemist,” ütleb Indrek Suits.

“Vahepausil leidsime, et läbirääkimistel rannarahvaga pole siiski veel kõiki võimalusi ära kasutatud,” ütleb kogenud poliitik Värner Lootsmann diplomaatiliselt. “Peale vahepausi ütles volikogu esimees Lootsmann väga selgesõnaliselt: vallavalitsusel tuleb hakata kogukondadega uuesti läbi rääkima,” meenutab Indrek Suits.

Sellega saigi see keeruline päev läbi. Volikogu läks mõisahoonesse istungit jätkama, rannarahvas küladesse laiali.

Esimene ühine kokkusaamine toimub 20. septembril.