Vajaminevast summast 16,94 miljonit loodetakse saada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetmest “Veemajandustaristu arendamine”. Valla vee-ettevõtte ehk Saku Maja omaosalus projektis oleks 3,45 miljonit eurot.
Saku vallas on kaks alevikku ja 20 küla. Millistes nendest on ühisveevärk ja kanalisatsioon (ÜVK) täielikult välja ehitatud?
“Võib öelda, et täielikult on välja ehitatud ÜVK Saku aleviku reoveekogumisalal. Järgnevate külade tiheasustusega piirkondades on nii vee- kui kanasalisatsioonitorustikud välja ehitatud osaliselt: Männiku külas, Tänasilma külas ja tehnopargis, Kurtna külas ja Saustinõmme külas Metsaveere asumis,” kirjeldab AS Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu.
Otsus novembris 2017
Praeguse taotlusega loodab Saku Maja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt saada 16,94 miljonit eurot, millele lisanduks omaosalus 3,45 miljonit eurot. Rahastamisotsus tehakse hiljemalt novembris 2017.
Jaatava vastuse korral saavad omale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Kurtna, Metsanurme, Kasemetsa, Üksnurme ja Roobuka küla ning Kiisa aleviku elanikud.
“Nimetatud külades Keila jõe reoveekogumisalale jäävates piirkondades ehitatakse välja ligemale 2300 kinnistu tarbeks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud, rajatakse piirkonna veega varustamiseks pumbajaamad ja veetöötlused, piirkonnast kogutud reovee ärajuhtimiseks ehitatakse kanalisatsiooni survetorustik Saku alevikuni. Enamus piirkonnast saab koos veetorustike rajamisega kaetud ka nõuetele vastava tuletõrje veevarustusega,” selgitab Matsalu.
Kanalisatsiooni ja -veetorustik on kavas välja ehitada aastatel 2018-2021. Tänu projektile saavad võimaluse liituda ÜVKga üle 5000 Saku valla elaniku. Ehitustöödega alustatakse Kurtnas.
Keila jõe reoveekogumisalal viidi detsembrist 2015 maini 2016 läbi küsitlus. Sellele vastanud inimestest 82% soovib ÜVKga liituda pärast tööde lõppu.
Projekt ei too ÜVKd siiski igasse kodusse. “Näiteks hajaasustusega piirkonnas ei ole kohustust ÜVKd välja arendada, kuid ka seal elavad inimesed. Teiseks on meil ka selliseid tiheasustusega piirkondi, kus nõuetele vastav ühisveevärk on välja ehitatud, kuid puudub ühiskanalisatsioon,” väidab Matsalu.
Säärased tiheasustusega piirkonnad, kus on tagatud nõuetekohane joogivesi klientidele, aga puudub ühiskanalisatsioon, on Lokuti küla, Tõdva küla, Roobuka küla (Metsanurga tee ja Sprindi põiktänava piirkond), Kiisa alevik (Järvekalda tänava ja Hageri tee piirkond) ning Jälgimäe küla.
Taotlused rahuldati
AS Saku Maja on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks taotlenud Ühtekuuluvusfondi toetust kolmel korral ning on seda kolmel korral ka saanud, kogusummas 12,2 miljonit eurot.
“Esimene taotlus Ühtekuuluvusfondi toetuse saamiseks esitati 2008. aastal, selle eesmärgiks oli kogu Saku alevi reoveekogumisalal ÜVK väljaehitamine ja rekonstrueerimine. Toetuse lõplik summa oli ligikaudu 11,5 miljonit eurot,” meenutab Matsalu.
“Teise taotluse Ühtekuuluvusfondi toetuse saamiseks esitasime 2014. aastal. Selle eesmärgiks oli Saku aleviku lähiümbruse Tammemäe ja Juuliku külas ÜVK väljaehitamine ja ühendamine Saku alevikuga. Toetuse lõplik summa oli ligikaudu 502 000 eurot,” selgitab Matsalu.
“Kolmanda taotluse Ühtekuuluvusfondi toetuse saamiseks esitasime 2015. aastal, selle eesmärgiks oli kaugloetavate ultraheli veearvestite soetamine ning ÜVK taristu juhtimiseks vajaliku eririist- ja eritarkvara soetamine. Toetuse lõplik summa oli ligikaudu 204 000 eurot,” täpsustab Matsalu.
TEAVE: Eurorahadega remonditakse Saue valla Alliku ja Tuula veemajandust
• SA Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada 318 000 euroga Saue valla Alliku ja Tuula küla veemajandusprojekte. Tööd teostab vallale kuuluv veefirma AS Kovek.
• Tuula külas on olnud probleemiks amortiseerunud veetorustikust tingitud lekked, avariid ja roostesade vees. Alliku külas on torustikud samuti amortiseerunud ning puudub kanalisatsioon.
• “Mõlemad torustikud on rajatud nõukogude ajal, torud on amortiseerunud ja avariide risk on suur. Ühiskanalisatsioon puudub,” selgitab Saue abivallavanem Kalle Pungas.
• Alliku külas rajatakse või rekonstrueeritakse 2,6 kilomeetrit veetorustikku ja 1,7 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku. Rajatakse kaks reoveepumplat, projektiväliselt lahendatakse tuletõrje veehoidlate küsimus. Tööd valmivad 2018. aasta suvel.
• Tuula külas rajatakse või rekonstrueeritakse 0,7 kilomeetrit veetorustikke. Projektiväliselt lahendatakse tuletõrje veehoidla küsimus. 60 000 maksvad tööd saavad ühele poole 2017. aasta detsembris.
• “Vallale kuuluv veefirma taotles toetust ka Jõgisoo küla veeprojektile, kuid jäi napilt ilma. Sellega minnakse tõenäoliselt järgmisel aastal uuele katsele,” arvab Pungas.
• “Maidla küla aiandusühistute piirkonna ÜVK küsimustega hakkab vald tegelema siis, kui Saku vald saab toetuse Kiisa piirkonnale ning tekib reovee ärajuhtimise võimalus,” selgitab Pungas.
