30. juunil peetud Saku uue vallamaja avamispeol võis tunda nii rõõmu kui nostalgiat. 1968. aastal Valve Pormeistri projekti järgi valminud Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi näitusepaviljon oli küll rekonstrueerimise käigus maani maha tõmmatud, kuid siis vallamajaks mugandatud koopiana taas üles ehitatud.

Tõsi, kui Pormeistri hoone oli ühekorruseline, on rekonstrueerimise järel majal korruseid kaks. Hoonet poolitab vahelagi, tooni annavad klaasvaheseinad. Kuuekümnendate nägemus ühildub 21. sajandi esteetika ja materjalidega.

Kombaine majas enam ei hoita. Selle mõlemal korrusel paiknevad nüüd vallavalitsuse töötajate kabinetid. Hoones asuvad volikogu ja vallavalitsuse istungitesaal, ruumid vallaelanike nõustamiseks ja nõupidamiseks. Majas saab tööruumid ka Talupidajate Keskliit

Uus on äraunustatud vana

“Öeldakse, et iga uus on üht- või teistpidi äraunustatud või ülessoojendatud vana. Ja mul on äärmiselt hea meel, et meie tuttuus on tegelikult 52 aastat vana,” ütles Saku vallavanem Marti Rehemaa 30. juunil vallamaja avamispeo sissejuhatuseks.

Vallavanem tuletas hea sõnaga meelde aastakümneid Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituuti juhtinud Ilmar Jürissoni, kes koostöös maastikuarhitekti Valve Pormeistriga rajas Saku alevikku näitusepaviljoni, aga ka taimekaitsejaama ning instituudi mehhaniseerimise osakonna kontori, lisaks Kurtnasse linnukasvatuse katsejaama peahoone.

“Ma olen väga tänulik ka uutele projekteerijatele firmast ROK-Projekt, just sellepärast, et nad suutsid minu arvates hästi täita selle ülesande, et säilitada see olemasolev vana ajalooline pärand Saku mõistes ja üritada siis viia ta võimalikult autentselt toonasesse vormi, aga juba täiesti uue ja täiesti tänapäevase sisuga,” jätkas vallavanem.

“Vahepeal oli ta kahjuks põlenud ja räämas, aga täna on ta ilus ja uhke. Ja ma siiralt loodan, et mu tänastel ja endistel kolleegidel on selles majas hea ja mõnus töötada ja pakkuda kogukonna jaoks veel paremat teenust kui siiani,” arvas Saku vallavolikogu esimees Tiit Vahenõmm.

“Mul oli ikkagi niisugune väikene hirm, et uues funktsioonis vana nõukogudeaegse maja taasülesehitamine… Koopiamaja, see ei saa kunagi olla päris. See kõik on minu silmis midagi väga kahtlast. Aga kui ma kohale jõudsin ja seda tegelikult nägin, siis ma olen hästi sümpaatselt üllatunud, selles mõttes, et see on uus moodne büroohoone Valve Pormeistri arhitektuuri teemadel ja õigustab ennast sellisena väga hästi,“ rääkis Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.

Ago Järva, Karmo Tõra, Tiit Vahenõmm, Marti Rehemaa ja Ülo Older lõikavad linti. 

“Mul on väga hea meel, et lõpuks ometi sai Saku vald omale väärilise maja,” arvas taasiseseisvumise järel esimesena Saku vallavanema ametit pidanud Ago Järva.

“Armastage oma kodu, armastage oma perekonda, armastage oma valda,“ rõhutas Järva.

Ei saa läbi šahhita

Järgnevalt tuletati meelde Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi visiiti Eestisse. “Šahh toodi 1972. aastal, täpsemalt öeldes 14. oktoobril, Sakku. Ja just siinsamas majas toimus vastuvõtt, kus šahhipaarile esinesid erinevad kunstimeistrid. Tähelepanuväärne oli ka see, et šahhiproual, Araa vist oli ta nimi, oli sünnipäev. Ma olin hästi väike poiss, aga ma mäletan ikkagi seda, mis lilled kingiti šahhile, sest me olime kõik ninapidi juures,“ naljatles praegune vallavanem Marti Rehemaa.

Nordlin Ehituse juhatuse esimees Ülo Older rõhutas, et näitusepaviljoni rekonstrueerimine vallamajaks on tema ettevõttele juba viies töö Saku vallas. “Mina küll ei kujutanud ette, et sellisest näitusepaviljonist saab nii äge hoone. Ta tundus veidi veider, see katus ja kõik need laiad räästad. Ma olin algul väga skeptiline, aga tegelikult tulemus on väga kihvt.”

Järgnevalt ulatas Older Rehemaale suure sümboolse võtme ja ütles: “Loeme siis selle hoone avatuks.” Kiidusõnu pälvisid ka Nordlini juhatuse liige Mairo Mäemets, ehitusdirektor Kaarel Prikk ning objektijuhid Reelika Mendik ja Annika Meerits.

Rehemaa tänas veel PIN Arhitektide sisekujundaja Riin Luuki, P.P. Ehitusjärelevalve töötajaid Erko Teeperet ja Märt Kruusi ning ROK-Projekti projekteerijaid Karmo Tõra ja Olavi Ründvat.

Lindi lõikamiseks rivistusid Ago Järva, Karmo Tõra, Tiit Vahenõmm, Marti Rehemaa ja Ülo Older. Esialgne plaan nägi ette lindi lõikamist näitusemaja ees, kuid vihmahoogude tõttu viidi protseduur läbi esimese ja teise korruse vahelisel trepil.

Nüüd ulatatas Saku valla kultuurikomisjoni esimees Katrin Krasilnikov Rehemaale kaks telliskivi – ühe punase ja ühe valge – mälestusena materjalist, millest näitusepaviljon omal ajal ehitati. Naiskodukaitse Saku jaoskonna asutajaliige Teele Raja kinkis Rehemaale Eesti vabariigi põhiseaduse, et vallavanem ei unustaks, mille ja kelle heaks ta töötab.

Saku päevakeskuse juhataja Maimi Pärn tänas vallavanemat hobuseraua, Kurtna kooli direktor Kristjan Saar purgitäie meega.

Koopia läbi miljöö säilib

“See oli siin Saku südames pikalt seisnud räämas nurk, tondiloss. Mõte siia vallavalitsus teha oli väga õige. Visuaalselt muutus Saku keskus oluliselt nägusamaks,” ütles Ülo Older avamispeo ametliku osa järel Harju Elule.

“Taastatud on ta sama suurena ja sama kujuga, nagu ta oli. Välisviimistlus jälgib täpselt vana – kõik see punane kivi seina peal, valged ruudud, ukse kohal olev varikatus, ülemised kolmnurksed klaasaknad,“ rääkis Older.

Olderi sõnul juhtub ikka, et hoone taastamine algab lammutamisest. “Minu praktikas on siiski esmakordne, et hoone on täiesti ära lammutatud ja samal kujul taastatud. See on tegelikult harukordne,“ tunnistas mees.

Samas juhtis Older tähelepanu muudatustele: “Originaalis ei olnud teist korrust. Ta oli näitusepaviljonina üks kõrge hoone, kuhu sai tehnikat sisse panna. Kui vana maja ehitati külma paviljonina, siis nüüd on hoone köetav ja soe. Seest on hoone täiesti uus.”

Kunstiakadeemia rektori arvamus. Fotod Andres Tohver 

Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm pidas vajalikuks mainida, et näitusepaviljon ei olnud muinsuskaitse all.

“Siin näitusepaviljonis oli kolmkümmend aastat tulekahjusid ja väärkasutust. Ta nagu ei leidnud seda õiget kasutust. Selles mõttes ma ei pane pahaks seda, et ta maha lammutati. Minu arust on pigem naljakas, et nad väljast täpselt Valve Pormeistrit järgi tegid,” ütles Kalm
Rektori sõnul on lammutamise läbi taastatud näiteks vanu puumaju miljööväärtuslikel aladel Rakveres, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus ja ka pealinnas Tallinnas: “Siis ta tehakse sageli Narva plokist ja lüüakse väljast voodriga üle. Loomulikult oleks mõistlikum restaureerida. Parem siiski koopiamaja, kui maja lihtsalt maha põletada, sest koopia läbi miljöö säilib.“

Vaata galeriid!

Näitusehoone ümberehitus vallamajaks

• 2018. aastal koostas ROK-Projekt OÜ ümberehituse projekti
• Mais 2019 sõlmis Nordlin Ehitus Saku vallaga ehituslepingu
• Juunis 2019 algas vana hoone lammutamine, uue ehitamine
• Juunis 2020 jõuti ehitustöödega lõpule
• Sisekujundus: PIN Arhitektid
• Järelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve
• Hoone suletud netopind 1400 ruutmeetrit
• Ehitusmaksumus 2,2 miljonit eurot