Risti kogudus Padise vallas soovib pagulaspered majutada endisesse koolimajja. “Tehtava remondi ja kogu vana kooli edasise parendamise eesmärk on aidata ligimest ja pakkuda edaspidigi peavarju võimalust neile, kes seda kõige enam vajavad,” ütleb Risti koguduse õpetaja Annika Laats.
“Kui sotsiaalministeerium ja eelmisel aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku käest abi küsis, pidas Risti koguduse juhatus esmalt nõu kohaliku omavalitsuse ja kooliga ning andis seejärel ministeeriumile teada, et oleme valmis majutama üht kuni kaht peret, ja seda olenevalt perede suurusest,” selgitab Laats.
Praegu on lahtine, millistest riikidest, millise usutunnistusega ja millal pagulased Padise vallas vastu võetakse. Risti kogudus soovib nad paigutada Risti põhikooli vanasse majja, mis ehitati 1930. aastal ja kus parimatel aegadel õppis korraga kuni 145 last.
“Kool oli selles majas 1930-2009. Vana koolimaja on praegu EELK Risti koguduse omand,” selgitab Jüri Alter, kes on uue Risti põhikooli direktor.
Kogudus ostis vana koolimaja kahe aasta eest. “Hoone olukord on lootustandev – koguduse omavahenditest sai eelmisel aastal remonditud vana koolimaja katus ning sisetöödega muutus osa koolimajast täielikult elamiskõlblikuks,” arvab Laats.
Pagulaste vastuvõtmiseks taotleb Risti kogudus riigilt 16 000 eurot, omafinantseeringuna käiakse välja 2563 eurot.
“Taotleme toetust, millega oleks võimalik ära remontida kaks tuba ja köök, ehitada uus ahi, vahetada aknad ning ehitada välja pesuruum ning WC. Sotsiaalministeeriumi seisukoht oli, et maksimaalne remonditoetus ühe pere kohta võiks olla 8000 eurot. Ülejäänud vajamineva summa ehk omafinantseeringu katame selle töö heaks laekuvatest annetustest,” ütleb Laats.
Vanade riiete ladu
Aastatel 1972-1999 töötas vanas koolimajas esmalt algklasside õpetaja ja siis direktorina Eha Päiv. Kõrgesse ikka jõudnud proua elab praegu koolimaja kõrval väiksemas naabermajas.
Õppetöö lõppes Risti põhikooli vanas majas 2009. aastal. Viimased kaks aastat pakub Risti kogudus koolimajas sümboolse tasu eest peavarju Maarika Jõesaare perele. Naine töötas varasemalt Harju-Ristil EKOY Elektroonikas, kuid on praegu töövõimetuspensionär.
Maarika kaks vanemat tütart on täiskasvanud ja läinud oma teed. Pereema elab alaealise pojaga vana koolimaja direktori ametikorteris, kus on kaks tuba ja köök. “Ma ei saa kurta. Talvel, kui see kakskümmend kraadi külma oli, kütsin oma ruumid soojaks,” räägib Maarika. “Ma valvan ka seda maja.”
Vanas koolimaja osas ruumides tegutseb Sõbra Tuba, mis on välismaalt toodud kasutatud riiete ladu.
Hädasolijat tuleks aidata?
Maarika väitel kavandati hoonesse esialgu vanadekodu: Nüüd on suund võetud pagulaste majutamisele. “Kui on inimene hädas, siis tuleks ju aidata, aga ma ei tea ju, mis inimesed on,” arutleb Maarika.
“Oi jumal,” hüüatab Eha, kuuldes sõna pagulane, ja võtab pikema mõttepausi. “Esiteks, ükski pagulane ei taha siia tulla. Teiseks, maja on ju nii lagunenud. See remondi tegemine ei tasu ära. See maja tuleks maha tõmmata. Uus ehitada sinna peale on odavam, kui seda hakata remontima.”
“Siin Ristil on inimesed vastu kõik. On hirm ka juba, et tullakse võib-olla ja pannakse samamoodi põlema, kui pagulased siia sisse tulevad,” ohkab Maarika.
“Ega need moslemid ei sobi meile siia ju. Ja kui nad peavad hakkama siin koolis käima, nende toitumusharjumused ja nende palvetamised on kõik teistmoodi kui meie inimestel,” arvab Eha.
Maarika arvates on pagulased aga paremad kohalikest joodikutest.
