17. novembril allkirjastasid siseminister Kristian Jaani, Päästeameti (PA) peadirektor Kuno Tammearu, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ja MTÜ Päästeliit juhatuse esimees Piia Kallas neljapoolse koostööleppe. Sellega saavad toetuse enda tegevustes ka Harju vabatahtlikud.

Lepingu eesmärk on tugevdada koostööd turvalisuse loomisel ja siseturvalisuse vabatahtlike tegevuste arendamisel.

„Oleme vabatahtlikelt päästjatelt liiga tihti kuulnud, et nende rõõmud ja mured on justkui müüri taga. Nüüd avaneb loodetavasti võimalus olla otsekanaliks Eesti siseturvalisuse strateegiliste tippjuhtideni,“ sõnas Piia Kallas.

Koostöö sõlmiti kümneks aastaks ja täidab siseturvalisuse arengukava 2020–2030 üldeesmärki, mis ütleb: „Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.“

Mida sisaldab uus lepe, kuidas vabatahtlikud päästjad elavad ning milline on nende tulevik, rääkis Harju Elule Päästeliidu juhatuse esimees Piia Kallas.

Mida kujutab endast neljapoolne lepe? Kas kümme aastat selle kehtivuseks on paras pikkus?

Neljapoolne lepe on siseministeeriumi, PA, PPA ning Päästeliidu vaheline kokkulepe koostööks turvalisuse ja siseturvalisuse vabatahtlike tegevuse arendamise eesmärgil.

Päästjate ning vabatahtlike tähtis tegevus on ennetustöö. Fotol põlema läinud rasvapanni kustutamise õppus. 

Detailsemalt tähendab see osapoolte kohtumisi tipptasemel vähemalt kaks korda aastas (minister, ametite juhid) ning jooksvat esindajate koostööd pääste, merepääste ja elanikkonnakaitse valdkondade tegevuste arendamisel.

Kümme aastat on piisav leppe pikkus. Varasemalt olid sõlmitud lepped eraldi ametite ja ministeeriumiga viieks aastaks.

Kui suure summaga toetab riik vabatahtlikke aastas? Kui palju saavad sellest Harju (v.a. Tallinn) komandod-merepääste keskused-abipolitseinikud jne?

Kuna Päästeliitu ei kaasata vabatahtlike vahendite planeerimisel ning jagamisel, siis meil puudub täpne info rahastuse kohta. Teame, et siseministeeriumi ametite kaudu planeeritakse riigieelarvesse vahendid, kuid millisel alusel, selle kohta info puudub. Seepärast pole ka ülevaadet eraldi Harju piirkonna kohta.

Kas riik võtab liitu-vabatahtlikke võrdse partnerina? Et ehk kas nö.väikese venna ja ülevalt alla vaatamise aeg on möödas?

Kahjuks siiski veel mitte. Loodame et selles koostööleppes tekkinud võimalus tippjuhtkondade tasemel kohtumisteks annab edaspidi selleks võimaluse. Paljuski on juttude tasemel justkui ühtse võrgustikuga tegemist. Kui aga praktikat vaadata, siis jääme endiselt nö. väikseks vennaks.

Mis jäi leppesse kirjutamata? Ehk liit soovis, aga riik ei soostunud?

Soovisime leppesse detailsemalt tegevusi sisse kirjutada, aga pidime leppima üldisema sõnastusega.

Milline on üldse Harju (v.a. Tallinn) vabatahlike võrgustik? Ehk komandod, tugipunktid, depood, merepääste jaamad jne?

Kui Tallinn välja arvata, siis Harjumaal tegutseb 24 Päästeliidu liiget. Ehk siis vabatahtlikku ühingut, mis keskenduvad peamiselt oma kogukondade turvalisuse tõstmisele.

Lepingu allkirjastamine Tallinnas, siseministeeriumis. Fotod Päästeliit 

Kõiki Harjumaa komandosid saab näha meie liikmete kodulehel Põhja-Eesti piirkonna all, https://paasteliit.ee/liikmed.

Kas vabatahtlik olla on popp? Või kipub asi kuidagi laiali vajuma ning noored ei tunne huvi?

Meie liikmete hulgas on järelkasvu tekkimine piirkonniti erinev. Piirkondades kus elanikke jääb vähemaks, on tulnud ka ühingutel tegevus lõpetada. Kuid on ka häid näiteid elanike lisandumisel vabatahtlike arvu kasvamise kohta.

Lisaks mõjutab noorte lisandumist päästeühingu olemasolev infra ning varustus. Kui on komando ja tehnika heas seisus, siis on lihtsam ka noori kaasata . Näiteks Kaberneemes.

Viimastel aastatel on valminud Harjus uued komandod Kaberneemes ning Arukülas. Kus veel selliseid rajatisi plaanitud-rajamisel? Kus neid oleks veel vaja?

Uusi komandohooneid oleks vaja paljudes kohtades, kuid vahendite kaasamine on see mille taha need plaanid jäävad. Päästeliidu liikmetest plaanivad lähiajal uute hoonete ehitamist Rõuge ja Pala vabatahtlikud.

Kuidas on jagatud vabatahtliku ülesanded? Millisele tulekahjule, liiklusõnnetusele-päästejuhtumile-merejuhtumile nad välja sõidavad?

Vabatahtliku päästeühingu kaasamist korraldab Häirekeskus, kus otsustatakse millise sündmuse puhul keda täpsemalt kaasata.

Päästeühingul on ametitega sõlmitud teenuse osutamise lepingutes kokkulepitud võimekus, mille alusel neid kaasatakse.

Päästeühingute võimekus omakorda sõltub ühingute mehitatusest ja väljaõppe saanud liikmetest. Ja muidugi tehnikaga varustatus on määrav.

Mis on uudis ehk virtuaalkomando?

Virtuaalkomando on Päästeliidu poolt loodud keskkond (https://komando.ee) mille kaudu saavad liituda inimesed, kes otseselt ei ole valmis vabatahtliku päästja koolitusi ja tööd tegema, kuid kes on valmis erakorraliselt panustama suuremate kriiside puhul.

„Piirkondades, kus elanikke jääb vähemaks, on tulnud ka ühingutel tegevus lõpetada.“

Selle keskkonna kaudu registreerides saame teada nende soovist olla kaasatud kriiside lahendamisel kas läbi oma oskuste või vahendite (tehnika näiteks tormimurru tagajärgede likvideerimiseks). See on meie poolt plaan elanikkonnakaitse valdkonna aktiivsemaks käivitamiseks.

Lisaks pakume liitunutele veebi kaudu koolitusi ning loome ise õppematerjale mida videolugude näol jagame selles keskkonnas.

Kuna tegemist on alles mõned kuud tagasi alustatud tegevusega, siis plaanime veel mitmeid kampaaniaid selle ettevõtmise inimestele tutvustamiseks.

Kui palju on Eestis vabatahtlikke?

Eestis on pea 500 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1200 abipolitseinikku ja veidi üle 2200 vabatahtliku päästja.

Samuti ligi 200 vabatahtlikku, kes on valmis vastama riigiinfo telefonile 1247.

Päästeliidu elanikkonnakaitsealase Virtuaalkomandoga (http://komando.ee) on tänaseks liitunud 624 inimest.

Arvamus, Kristian Jaani, siseminister

Päästeliidu kaasamine pääste, merepääste ja elanikkonnakaitse valdkondade arendamisse on väga oluline.

Uuringud on näidanud, et inimeste valmisolek vabatahtliku tööga siseturvalisuse valdkonda panustada on suurem kui tegelik osalus, mistõttu on vaja parandada vabatahtlike päästjate motiveerimist ja kaasamist.

Sõlmitud lepinguga seame eesmärgiks tugevdada koostööd turvalisuse loomisel ja siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse arendamisel.