Koroonaviirusest tingitud eriolukorra kehtestamisega 2020. aasta märtsis suurenes inimeste infovajadus hüppeliselt. Infokõnede arv numbrile 112 ja perearsti nõuandeliinile 1220 mitmekordistus, ummistades liinid kiire abi vajajate jaoks.

Abivajajad ei saanud enam ühendust ei päästeameti, kiirabi ega politseiga. „Tekkis oht inimeste tervisele ja varale, sest häirekeskuse liinid olid ummistatud, kiired kõned jäid ootele, operaatoritel tuli vastata inimeste küsimustele COVID-i sümptomite, ravimisvõimaluste või üldisemalt pandeemiat puudutavate küsimuste kohta,“ meenutab eriolukorra esimesi päevi kriisiinfo ekspert Mari Kohv.

Selleks, et need eluliselt vajalikud teenused normaalselt toimiksid, inimesed saaksid aga riiklikku, usaldusväärsetest allikatest pärit infot eriolukorra piirangute ja koroonaviiruse leviku kohta, tuli käivitada üks ja ühtne infotelefon. Neli päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist, 16. märtsil 2020. aastal otsustaski valitsus avada häirekeskuse liini kõrval veel riikliku infoliini 1247.

„Seda on lihtne meeles hoida – üks number 24 tundi seitsmel päeval nädalas,“ räägib ekspert just selle numbrikombinatsiooni valiku tagamaadest. Tänaseks on selle liini alla liitunud veel keskkonna- ja maanteeametiinfo, registreerida saab ennast ka vaktsineerimisele.

Kriisiinfo telefon

Nüüd on häirekeskus välja töötamas uut projekti. Riigiabi telefonile 1247 tahetakse lisada veel üks, kriisiinfo teenus. „Maailm on meie ümber ärev. Lisaks meid seni aeg-ajalt tabanud õnnetustele – metsa- ja rabapõlengud, keskkonnareostused, üleujutused – ähvardavad meid ka täiesti tundmatud ohud,“ põhjendab Mari Kohv uue projekti arendamist.

Kriisiinfo telefon on projekt, millesse tahetakse kaasata ka Eestimaa omavalitsused. Seda hakati arendama juba eelmisel sügisel ja nüüd ollakse siis nii kaugel, et tutvustatakse tehtut laiemalt.

„Kui kuskil piirkonnas peaks tekkima mingi kriisisituatsioon, näiteks suur metsapõleng või loodusreostus ning piirkonna omavalitsus vajab abi oma elanikega suhtlemisel, pädeva informatsiooni edastamisel, siis telefon 1247 tulevikus seda ka pakub,“ kõneleb Mari Kohv.

Selleks, et kriisiinfo teenus avada, peab omavalitsus sellest Häirekeskust teavvitama ning edastama ka juba esmase info.

Et kriisiolukord on pingeline, nõudes kiireid otsuseid – näiteks milline on kriisiolukorra likvideerimise kava ja millised tulevad sel puhul käitumisjuhendid inimestele –, on välja töötatud infovahetuskeskkond.

„See on live’is toimiv ühine infosüsteem, mida kasutavad nii häirekeskuse töötajad kui ka kriisi juhtiva asutuse ja omavalitsuse spetsialistid,“ selgitab Mari Kohv. Sellesse süsteemi sisestatakse info, mis kriisolukorra likvideerimiseks vajalik on, samuti info, mis tuleb edastada elanikkonnale. Sisestajaks on kriisi lahendamist juhtiva asutuse spetsialistid või omavalitsuse töötajad.

„Kogu informatsioon on näha meie operaatoritel, kes inimestega suhtlevad ja telefoni teel pädevaid nõuandeid jagavad. Kui inimestelt tuleb mingeid küsimusi, millele operaatorid ei oska vastata, siis pannakse ka need küsimused live’is sinna keskkonda. Nii et neid näeb nii kriisi juhtiv asutus kui ka kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes siis ka küsimustele vastuse leiavad. Häirekeskuse operaatorid edastavad vaid ametlikku kontrollitud ja pädevat infot,“ kinnitab Mari Kohv.

Kriisi lahendamist juhivad aga samad ametid, kes senini: päästeamet juhib põlengute lokaliseerimist, terviseamet nakkuskollete likvideerimist, keskkonnaamet loodusreostuse likvideerimist. Kui on mõni pisem kriis, juhivad selle lahendamist omavalitsuse spetsialistid.

Teavitus ka SMS-iga

„Arenduses on ka asukohapõhine kiire ohuteavitusprogramm, mis võimaldab katastroofipiirkonna elanikele edastada informatsiooni ka SMS-iga. Ehk kui mingis piirkonnas on mõni elu ja tervist ohustav olukord, siis Häirekeskus on vahelüliks teavituse saatmisel. Süsteemi arendus on hetkel töös ja juba sel aastal saame teha ka esimesed katsetused,“ on Mari Kohv kindel.

Teenus on tasuta

Riigi infoabi teenus on omavalitsustele tasuta, eelduseks on see, et omavalitsus sõlmib häirekeskusega vastava lepingu. „Meil on see võimekus olemas, et kõiki sisse tulnud kõnesid operatiivselt, professionaalsete operaatorite poolt teenindada, kõigile küsimustele pädev vastus anda. Ekstreemses kriisiolukorras, kus inimeste närvid on niigi pingul, on see eriti oluline,“ kinnitas kriisiinfo ekspert Mari Kohv.

Hetkel on kriisiinfo teenusega liitunud viis omavalitsust, neist kaks Harjumaalt. Viis lepingut on sõlmimisel.

„Meie operaatorid vastavad inimeste päringutele 24/7, jagades professionaalset, ainult ametlikult kinnitatud infot,“ sõnab kriisiinfo ekspert Mari Kohv.

Teave

• Riigiinfo telefon 1247 – üks telefon 24 tundi seitse päeva nädalas.
• 2021. aastal helistati riigiinfo telefonile 289 016 korda.
• Tänaseks on kõnede arv kokku kasvanud juba üle 450 000.
• Tänaseks on kriisiinfo teenusega liitunud kaheksa riigiasutust ning viis omavalitsust üle Eestimaa.