Kui Riho Terras Brüsselisse jõudis, olid istungid juba alanud. Nii – klassikuid parafraseerides – võiks kirjeldada Isamaa ridades kandideerinud Riho Terrase karjääri algust Euroopa Parlamendi saadikuna.

„Kui Isamaa tegi mulle ettepaneku kandiderida nende nimekirjas Europarlamenti, siis kahtlesin sügavalt, kas on mõtet. Mul oli hea ja huvitav töö,“ meenutab Riho Terras. Kaitseväe juhataja ametikohalt lahkumise järel läks Terras erru, asudes 2019. aasta jaanuaris tööle Eesti kaitsetööstusettevõttesse Milrem Robotics. Nagu nimigi ütleb, tegeleb see ettevõtte kõige kaasaegsema militaartehnoloogiaga, keskendudes mehitamata maismaasõidukitele ja militaarrobotitele.

Mehitamata sõidukid on saanud ka ukrainlastelt väga kiitva hinnangu, üks venelaste kätte langenud sõiduk on viidud kuuldavasti kogunisti laborisse uuringutele.

„Kui siis vanem poeg kodus sõnas, et sõjatehnikaga tegelevaid asjamehi on Eestis sadu, Euroopa parlamendis töötab aga vaid kuus eestlast, oli asi otsustatud,“ kõneleb Terras. Kaks kuud enne valimisi, märtsis 2019, andis ta nõusoleku kandideerida Europarlamenti.

Koht tänu brittide lahkumisele

Isamaa esinumbrina kogus Riho Terras viimastel Europarlamendi valimistel 26. mail 2019 küll 21 474 häält, aga see häältesaak veel parlamendikohta Brüsselisse ei taganud. Alles siis, kui toimus Brexit ja Briti saadikud Brüsselist lahkusid, sai Eesti seitsmenda parlamendikoha ja selle mehitas Isamaa esinumber. Riho Terras alustas Brüsselis tööd 1. veebruarist 2020. Võiks arvata, et Terras kiidab Brexitit, mis Eestile ja talle isiklikult koha Europarlamendis tõi, aga kindral on meie kohtumisel Brüsseli hiiglaslikus parlamendihoones hoopis teist meelt.

„Mina pean Brexitit Euroopa Liidu jaoks erakordselt halvaks poliitiliseks sündmuseks. Kuna brittide tasakaalustav jõud puudub, siis puudub ka vastukaal föderalismi ideedesse, mida levitavad näiteks sakslased. See pole arengu seisukohalt hea,“ ütleb Terras sõjamehelikult otsekoheselt. Ka on Europarlament nüüd veel rohkem Saksa- ja Prantsusmaa keskne.

Ukrainal on vaja rahu saavutamiseks kolme tähtsat asja. Need on relvad, relvad ja relvad.

„Kui varasemalt mingitele ametikohtadele kandideeriti ja kolm suur riiki ei suutnud omavahel ära otsustada, kes millise koha saab, läks koht hoopis mõnele väiksemale riigile, näiteks Eestile või Hollandile. Nüüd on aga Saksamaal ja Prantsusmaal omavahel lihtne diili teha,“ avab Terras kaadripoliitika tagamaid. See ei puuduta ametikohti, mis on riigile tagatud, näiteks koht Euroopa kontrollikojas, mida on nüüd saamas Keit Pentus-Rosimannus.

Sõja teemadel üheks esikõnelejaks

Terras kandideeris Brüsselis Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni liikmeks ja tööstustehnoloogia komisjoni asendusliikmeks. „Kui vaadata Euroopa Liidu seitsme eesoleva aasta eelarvet, siis kolmandik rahast läheb ka seekord põllumajandusele. Mõtlesin, et saan kaasa rääkida protsessides, mis toovad ka Eesti maalelu rohkem raha,“ põhjendab Terras valikut.

Paraku läks vastupidi. Eesti saadik valiti tööstustehnoloogia komisjoni liikmeks ja põllumajanduskomisjoni asendusliikmeks. Sest komisjoni, mis liigutab kõige suuremaid rahasid, pürivad väga paljud saadikud. Nii osutuvad valituks ikka need, kellel pikemad parlamenditöö kogemused, teab Terras.

„Aga ega sellest pole midagi. Asendusliikme ja põhiliikme vahe on selles, et asendusliige ei saa otsuste vastuvõtmisel hääletada, aga raportite ja ettepanekute tegemine – see kõik on võimalik,“ kinnitab Eesti saadik. Tööstustehnoloogia komisjonis tegeleb Terras kahe raportiga, olles kaitsetööstuse küsimustes põhiraportöör.

„Parlamendis on palju elukutselisi poliitikuid ja teisi ametimehi, aga kindraleid on ainult üks. Ja see olen mina,“ ütleb Terras.

Töö Ukraina heaks

Tõsisemalt hakati Euroopas Parlamendis Eesti saadiku juttu suhtuma veebruari teises pooles, mil ta kinnitas, et kohe on algamas sõda Ukrainas. „Olin 20. veebruaril Donbassis. Kõik märgid näitasid, et kohe on algamas Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse. Kui ma siis Brüsselisse naastes ütlesin komisjonis, et kohe on algamas sõda, meie tegeleme siin tühja-tähjaga, ei uskunud seda juttu keegi. Mõne päeva pärast algas aga sõda,“ meenutab Terras. Isegi poliitilistes ringkondades kõrgelt hinnatud ajakiri Politico tegi siis Terrasega intervjuu. Ja ta enda Twitteri konto jälgijate arv hüppas 1500-lt 42 000-le.

Inglased on küll europarlamendihoonest lahkunud, nende tehisintellektiga robotkoer hulgub aga endiselt mööda hoonet. Fotod Ülo Russak 

Nüüd on Terras valitud Euroopa Parlamendi ja Ukraina parlamendi ühiskomisjoni liikmeks. „Igal võimalikul juhul, mil sõna saan, ütlen, et Ukrainal on vaja rahu saavutamiseks kolme tähtsat asja. Need on relvad, relvad ja relvad,“ ütleb Terras.

Terrase kinnitusel on ukrainlased erakordselt efektiivselt hakanud tegutsema Euroopa Liiduga ühinemise teemadega. Edu oleks veel suurem, aga laienemisvolinikuks on parlamendis Orbani satraap, kes iga hinna eest üritab laienemisprotsessi pidurdada, kõneleb Terras poliitilisest võitlusest Brüsselis. Et aga endine Leedu peaminister Andrius Kubilius juhib töögruppi, kes paneb Ukraina jaoks kokku Marshalli plaani, siis võib uskuda Ukraina edusse. Parlamendis võetakse Ukrainat toetavad otsused vastu kõik suure häälteenamusega, kõneleb ainuke kindral Europarlamendis, Riho Terras.