Ehkki nii 9, 13. kui 22. augustil terviseameti poolt võetud veeproovid näitasid järve reostust, ei lase kohalikud elanikud end heidutada. Järves käiakse endiselt ujumas ja seda ka siis, kui ujuja on reostusest teadlik.

Mis siis Maardu järvega lahti on? Terviseamet on käesoleval aastal kontrollinud vee kvaliteeti järves kokku kaheksal korral – 21. mail, 11. juunil, 2. juulil, 23. juulil, 6. augustil, 9. augustil, 13. augustil ja 22. augustil.

Maardu linna pressiesindaja Jelena Katsuba sõnul on terviseamet need veeanalüüsid võtnud linnavalitsuse tellimusel, et anda inimestele teavet vee puhtuse kohta.

Kontrollitakse soole enterokoki ja kolibakteri sisaldust. Kolibakteri puhul on lubatud piirnormiks 1000 ühikut 100 milliliitri kohta, soole enterokoki puhul 100 ühikut 100 milliliitri kohta.

3,7 korda üle piirnormi

Häirekellad kõlasid esimest korda 9. augustil, kui kolibakteri näitaja oli 2150 ning soole enterokokil 118. Neli päeva hiljem oli kolibakteri näitaja küll pisut alla piirnormi, soole enterokokil aga seevastu 370 ehk 3,7 korda üle lubatud normi.

Maardu linna veebi ilmus 19. augustil teade: “Maardu järve vesi suplemiseks praegu ei sobi. Terviseameti andmete järgi, 13.08.2019 võetud asendusproovi tulemus näitab, et soole enterokoki sisaldus vees on üle lubatud piirnormi.”

Seda, et probleeme on ka kolibakteriga, linn ei maininud. 22. augustil Maardu järvest võetud veeproov andis samuti põhjust mureks. “Soole enterokokkide näitaja tulemus ületab jätkuvalt kvaliteedinormi. Soovitame mitte supelda,” seisab terviseameti veebilehel. Eksikombel oli teatele lisatud sinine naeratav nägu, mis justkui lubaks ujumist.

Maardu järve supluskoha infotahvlil hoiatatakse punasel paberil: “Tähelepanu Maardu järve kasutajad!!! Maardu linna arengu- ja majandusosakond annab teada, et viimase veeproovi analüüsi tulemusena on hetkel ajutiselt Maardu järves suplemine keelatud. Anname teada, kui veeanalüüsid on korras.”

Keelu kiuste

24. augustil Maardu järve rannas jalutades hakkas aga silma nii ujujaid kui ka päevitajaid. “Mulle meeldib. Sellepärast, et siin saab ujuda. Eile käisime, täna käime. Tavaliselt ujume korraga 10–15 minutit,” rääkis Muuga elanik Ants Karlson.

“Minule meeldib ka. Mina küll ujumas käin harva, aga järve äär on ilus ja tore,” lisas Antsu abikaasa Merli.

“Räägivad küll, et mingi pisik pidi sees olema, aga pisik on igal pool sees,” arvas Ants. Mõne minuti pärast oli muugalane kaelani Maardu järve vees. “Vesi on soe,” kiitis ta pärast suplust. “Ma tahan pärast uuesti vette minna.”

Mõnekümne meetri kaugusel mängisid neli meest võrkpalli. “Suurepärane järv, puhas, hea puhata,” arvas Maardu elanik Andrei Knjazev ja imestas siiski, et miks rannas nii vähe inimesi on. “Probleem on ilmselt selles, et inimesed valmistuvad kooliaasta alguseks.”

“Me praegu mängime võrkpalli ja siis läheme ujuma,” lubas Andrei. “Meil on seltskonnas doktor, kes ütles, et ujuda võib, juua ei tohi.”

Ameti poolest on Andrei Knjazev Maardu Linnavarahooldus OÜ peainsener.

Pole ametlik supluskoht

“Must on. Siin on nii palju elamuid ja linde ümberringi. Paljud elamud lasevad oma reovee maa sisse. Linnud rahuldavad oma vajadusi otse vette,” arvas Tallinnas elav pensionär Ülle, kes oli järve äärde tulnud lapselapsega.

Ülle tunnistas, et on varasemal ajal Maardu järves ujumas käinud, aga sellel aastal mitte kordagi. “Terviseameti veebilehel olid analüüside tulemused. See ehmatas ära. Siin käiakse ju väikeste lastega, isegi imikutega,” selgitas ta.

Naine avaldas lootus, et ehk olukord paraneb, kui Tallinna Vee torustikud jõuavad kõikidesse Maardu järve äärsetesse majadesse.

“Suplusvee mikrobioloogiliste näitajate ületamine annab märku võimalikust ohust. Olenevalt ületamise suurusest suureneb oht ka nakatuda halbade bakteritega,” selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.

“Ettevaatlik tasuks olla eelkõige lastel,vanemaealistel ja nõrga immuunsüsteemiga inimestel, sest bakterid võivad põhjustada seedetrakti haigusi. Kindlasti peaks vältima suplemist juhul, kui esineb lahtisi haavu,” lisas Saar.

Kommunikatsioonijuht juhtis tähelepanu paradoksaalsele olukorrale. “Maardu supluskoht pole tegelikkuses ametlik supluskoht, seetõttu ei kehti seal ka ametlikult supluskohale kehtestatud nõuded. Kuna koht on populaarne, teeme seal sellegipoolest veekvaliteedi seiret.”

“Maardu järve puhul on tegemist puhkealaga, mitte suplemiseks mõeldud suplusvee või supelrannaga. Inimesed kasutavad Maardu järve suplemiseks omal vastutusel,” väidab linna pressiesindaja Katsuba.