„Miks peaks üks kena noor naine ihkama elukutselise päästja ametit? Et tulekahjust tõusev toss ta blondid kiharad tahmaks, kui ta ise raskeid veevoolikuid põlevasse majja veab?“

Nii küsis Harju Elu täpselt kaks aastat tagasi septembris Renne Merilolt, ühelt Eesti neljast naispäästjast, kes töötas toona Paldiski komandos.

„Aga just seda ma tahangi!“ vastas siis päästja. „Tahan, olen alati tahtnud inimesi aidata! Ja päästja olla – see on kõige otsesem abi õnnetuse korral!“

Kahe aastaga on Renne Merilo kui päästja elus muutunud nii palju, et ta ei tööta enam Paldiskis, vaid Keila päästekomandos.

„Eelmise aasta lõpus hakkasid jutud liikuma, et Keilas on päästja koht vabanemas, mind siin teati-tunti. Nii ma selle koha saingi. Keila on lihtsalt kodule palju lähemal ja seal on kõvasti rohkem tööd,“ mõtiskleb Renne Merilo, kelle kodu on Harku vallas Liikva külas. Kuigi ta on kõrgharidusega päästja, lõpetanud sisekaitseakadeemia päästekolledži, võiks ta ka märksa kõrgemat kohta sihtida kui päästja, aga…

„Pakutud on küll kõrgemaid ameteid, meeskonnavanema rolli näiteks,“ räägib naine, kes ise on neist kõrgematest ametitest loobunud. „Tahan olla nii-öelda tagapingil,“ naerab ta. Sest siis saab ta olla tulekahju kustutamisel esireas.

Sportlasest kaitseliitlane

Raskeks päästetööks vajaliku toonust hoiab naispäästja sportides. „Sel aastal käisime tuletõrjujate maailmamängudel Portugalis, meeskondlikult tõime ära üle 50 medali,“ ütleb naine, kelle enda panus Eesti võistkonna medalisaaki oli kuus kulda, hõbe- ja pronksmedal. „Kullad võitsin sulgpalli üksik- ja paarismängus, samuti eri kergejõustikualadel. Tuletõrje rakendusspordis sain norralanna järel hõbeda. See norrakas on alati mind võitnud,“ naerab näitsik.

„Aasta tagasi tõime Horvaatiast ka mitu medalit, ma ise sain hõbeda ja pronksi. Eestlased on tegijad,“ on Merilo kindel. Peale tuletõrjespordi harrastamise mängib Merilo rahvaliigas võrkpalli ja on aktiivne kaitseliitlane.

… ja Missis Estoniana.
Foto Erki Pärnaku 

Spordivõistlustelt iludusvõistlustele

Augusti lõpus toimus Missis Estonia 2022 valimine, kus võitjaks osutus – üllatus, üllatus! – nelja lapse ema, Keila komandos päästjana töötav Renne Merilo.

„Eks see üks üllatus oli tõepoolest. Esmajoones mulle endale,“ naerab šarmantne Missis Estonia oma kelmikat naeru. Iludusvõistlustel osalemine polnud tema idee, tema väljakutse elus. „Mina olen seni valinud teise tee, päästmise. Ka tegutsen kaitseliidus, olen vabatahtlik paljulapseliste perede liidus, sõidan mootorrattaga, kõpitsen aias, saadan lapsi kooli,“ kõneleb värske missis oma tegemistest. „Mul on neid tegemisi ja väljakutseid piisavalt!“

Elu aga tahtis teisiti. Keva del kohtus Renne Merilo juhuslikult Tiina Jantsoniga. Iluduskonkursi korraldaja kutsuski pikakasvulise sportliku pikkade blondide kiharatega naise võistlusele osalema.

„Ütlesin Tiinale, et mõtlen natuke. Mõtlesin mitu kuud. Siis hakkas ema peale käima, et peaksin minema. Mina – spontaanne, nagu ma olen – otsustasingi minna,“ räägib Renne võistlustele sattumisest.

Järgnes terve nädal, iga päev neli tundi võistlusteks valmistumise drilli – lavaliikumist, selgeks tuli õppida üks tants, selgeks tehti ka poseerimise algtõed.

„Ega ma täpselt teagi, kui palju naisi konkurentsis oli, finaali valiti meid kuus. Kellelgi teisel ei olnud nelja last nagu minul, küll olid kõigil teistel aga toredad naiselikud ametid ja hobid, mitte nagu minul, kaitseliitlasest päästjal. Teistest naistest mõni laulis, teine tantsis,“ meenutab võitja. Ja ütleb siis: „Aga kõik olid väga ilusad. Eriti viimasel õhtul, kui olime ennast üles löönud. Minu silmis olid kõik võitjad.“

Ometigi sai võitja olla ainult üks ja žürii valis välja Renne Merilo.

„Eks ma erinesin teistest mitte oma välimuse, pigem oma elustiili poolest,“ on Missis Estonia 2022 kindel.

Nüüd Singapuri

Nüüd ootab teda oktoobris reis Singapuri, maailmameistrivõistlustele.

„Olen uurinud, mida on missid oma missiooniks pidanud. Paljud on soovinud, et maailmas valitseks rahu. Küllap on need soovid eriti aktuaalsed praegusel ajal. Kui mul aga võimalus tekib, tahaksin kogu maailma naistele veel midagi teada anda. Tahaksin näidata teistele naistele, et saame hakkama ka nendel aladel, mida ei peeta just naistepäraseks. Olgu see siis elukutse valikul või sportides, tahaksin näidata, et naine saab hakkama ka meeste maailmas, kaotamata sealjuures oma naiselikkust.“

Enne missivõistluste finaali, kui Kanal 2-e „Suvereporter“ tegi Renne Merilost saate, sai naine hulgaliselt edu ja õnnesoove televaatajatelt. Heade soovide edastajad olid nii mehed kui ka naised. Renne selgitusel oli just eriti naiste poolehoiul südantsoojendav mõju. Ju siis nemadki tundsid, et maailm vajab just sellist naist, nagu nüüd Eestist Singapuri sõidab. Mitte ainult ilusat, aga ka vaprat. 