Keila linna volikogu valis kolme nädala jooksul kolmanda linnapea. Mõistus sai hääle tagasi, teadis keegi volikogu opositsioonist.
Aprilli alguses andis 2012. aastast Keila linnapeana töötanud Enno Fels teada, et 29. aprillist ta selles ametis enam ei jätka, siirdub vähem vastutusrikkale tööle linna volikogus. Kauaaegse meeri otsust mõistsid kõik – möödunud sügisel täitus tal 70. eluaasta. Ometi küsisid paljud valijad, miks linnapea ei jätka järgmiste kohalike valimisteni, mis toimuvad juba oktoobris, vähem kui viie kuu pärast. Erakonnakaaslased teadsid vastust sellelegi küsimusele – Reformierakonna tavaks on enne valimisi uuele kandidaadile koht vabaks teha, tuul nii-öelda tiibadesse puhuda, et ta jõuaks end valijatele tuttavaks teha. Tegudega. Nii pidi Enno Felsi asemel Keila linnapeaks saama senine aselinnapea, samuti Reformierakonda kuuluv Maret Pärnamets.
Plaan kukkus läbi
29. aprillil toimuski Keila volikogu plaanitud istung uue linnapea ametisse nimetamiseks. Enno Fels meenutas lühidalt seni tehtut. Enne linnapeaks valimist oli Fels kaheksa aastat Keila abilinnapeana juhtinud linna majandust. „See oli väga huvitav, lõpupoole ka väsitav aeg,“ võttis Fels linnavalitsuses oldud aja kokku. Keila on nende aastatega tundmatuseni muutunud – uuendatud on veevärk ja tänavakatted, palju maju on renoveeritud, linna haljastus on pilkupüüdev. Viimane üleriigilist tähelepanu võitnud objekt, mis Enno Felsi eestvõttel valmis ehitati, on Keila lauluväljak. Keilast, mida varem peeti pealinna satelliitlinnaks, Tallinna magalaks, on saanud heakorrastatud ja omanäoline väikelinn. „Linna ei saa üksinda juhtida ja arendada, see on meeskonnatöö,“ tänas Enno Fels kolleege. Linnavolikogu määras talle preemiaks tulemusliku töö eest ühe kuu töötasu.
Nüüd pidi meeskonda hakkama eest vedama teine inimene, koalitsiooni kokkulepitud Maret Pärnamets. Opositsioon, kellel on Keila volikogus ainult üks hääl vähem, käis välja oma kandidaadi, sotsiaaldemokraat Anneli Pärlini. Esimesel hääletusel valimine ei õnnestunud – Maret Pärnametsa poolt oli esimesel hääletusel 21-st linnavolikogu liikmest 10 ja Anneli Pärlinit eelistas 9. Kaks sedelit olid kehtetud. Kumbki kandidaatidest ei saanud enamushääli, selguse pidi tooma teine hääletusvoor.
Teises voorus valiti ootamatult linnapeaks opositsiooni kandidaat Anneli Pärlin, kes kogus salajasel hääletusel 11 toetushäält reformierakondlase Pärnametsa 10 toetushääle vastu.
Hääl tuli Mõistusele tagasi
„Eks see tuli mullegi natuke ootamatult,“ tunnistas Harju Elule esimese naisena Keila linnapeaks valitud sotsiaaldemokraat Anneli Pärlin, kes lubas esimese asjana korda teha Keila paljukritiseeritud prügimajanduse.
Kui hakati aga hääletama linnavalitsuse koosseisu, siis volikogu Anneli Pärlini esitatud kandidaate ei kinnitanud. Seega polnud vastvalitud meeril linnavalitsemiseks mandaati. „Linnapea ametiketti Keila esimene naislinnapea kaela ei saanudki,“ kommenteeris oma ametiketi juba loovutanud Enno Fels.
„Eks ma tundsin ette, et see nii võib minna,“ rääkis Pärlin. Linnapea valimine on salajane, linnavalitsuse hääletamine aga avalik. „Ühel reformierakondlasel oli tekkinud sisemine konflikt, tema siis mind salajasel hääletamisel toetaski. Avalikul hääletusel see inimene oma eelistust ei näidanud,“ võttis Pärlin toimunu kokku.
12. mail toimus uus linnavalitsuse hääletamine. Kuna linnavalitsust ametisse ei nimetatud, avaldasid Reformierakonna saadikud Anneli Pärlinile umbusaldust. „Mõistus võitis, Mõistus sai hääle tagasi,“ kommenteeriti volikogus. „Kõik on inimesed. Eks nii võib juhtuda, kui volikogus on ainult ühehäälne enamus,“ kommenteeris volikogu esimees, Reformierakonda kuuluv Tanel Mõistus.
19. mail järjekordselt kogunenud Keila linnavolikogu valis uueks linnapeaks Maret Pärnametsa, kes kogus salajasel hääletusel 11 toetushäält. Värske abilinnapeana nimetati ametisse Janne Sirel, linnavalitsuse liikmeteks kinnitati Inge Angerjas, Katri Reimann, Margus Välja ja Elmet Puhm.
„Kohalike omavalitsuste valimised on varsti, eks seal selgu tegelikud jõujooned,“ kommenteeris kaotust Anneli Pärlin. →
