Homme Viimsis peetavat ranna- ja mererahva festivali võõrustab valla suurim saar ehk Naissaar. Järgmisel nädalavahetusel peetakse nii mandril kui ka saartel järjekordset kohvikutepäeva.
Rannarahva muuseumi sündmuste korraldaja ning vabaõhumuuseumi perenaine Jekaterina Alipova ütleb, et tema veab festivali juba neljandat korda. Esimest korda oli vald festivalimelus aastal 2010. Aastatel 2004–2009 korraldati festivali eelkäijat ehk Viimsi kalapäeva.
“Riina Aasma oli muuseumi juhataja ning tema selle käima lükkas. Kogu Viimsi vald pidutses. Oli kohvikutepäev jne. Tänavu on kohvikutepäev 17.–18. juulini,” ütleb naine. Festivali peeti ka mullu, sest südasuvel olid koroonapiirangud juba leevendunud. Kõik senised on korraldatud aga mandril, nüüd võõrustab festivali Naissaar.
Rannarahva festivali põhiline toimumisala on Naissaare sadam. Fotod Allar Viivik “Tahame tulla senisest korralduspõhimõttest välja ja proovime teha midagi uut. Ning tutvustada valda ja saari kui väga suurte võimalustega turismipaika. Sest siseturism vajab tänavu toetust. Aga ka välisturism,” põhjendab Alipova, miks kolitakse 10. juulil saarele.
Vald ning muuseum on saarega mitmes plaanis seotud. Paik on 18,6 ruutkilomeetriga omavalitsuse suurim saar. Seal toimetab muuseumi militaarväljapanek ning korraldatakse ka kitsarööpmelise raudtee liiklust. “Muuseumi bussi, mis seisis pikalt peamaja ees, viisime saarele. Sellega saab nüüd ringi sõita ja atraktsioon missugune,” rõõmustab Alipova.
Sadam hakkab elama
Festavaliala asub Naissaare lõunatipus ehk sadamas ja selle lähimas ümbruses. Lava püstitatakse otse mereranda. Ajaloolisel kaluritepäeval toimuva ürituse avab kell 15 Rannarahva muuseumi juht Janek Šafranovski ettekandega, kus räägib saare kultuuri- ja militaarloost. Sellele järgneb kogupere orienteerumismäng. “Appi tuleb võtta nutitelefon, sest 15 punkti tuleb läbida ja ülesandeid täita äpi abil. Paaris punktis on veel näitlejad, kes seda orienteerumist korraldavad. Enim punkte kogunud saavad auhindadeks kas purjetamise piletid, kontserdipiletid, veinifestivali pääsmed jne,” lubab Alipova.
Muuseumi bussi, mis seisis pikalt peamaja ees, viisime saarele. Sellega saab nüüd ringi sõita ja atraktsioon missugune.
Naabersaarel ehk Pranglis mängiti juunis ning jätkatakse ka augustis etendust “Mis sa ilma paadita teed?”. Tükk jutustab Aksi saare ehk Väike-Prangli elust.
“Festivalil tervet etendust ei mängita, vaid ainult valitud lõike. Kohal on kolm liiget ansamblist Robirohi, kes osalevad ka etenduses,” ütleb Alipova. Pealaval astub üles ka legendaarne Reet Linna, kes on Eesti rahvast aastakümneid kaasa laulma pannud. Õhtu lõpetab ansambel Regatt.
Plaanid uueks suveks
“Sadamas on kohal muuseumi mõlemad paadid ehk siis Õie ja Leenu. Üks ajalooliselt huvitav sündmus on ka anarhistide lahing. Kohal on 15 maskeeritud sõjameest, kes mängivad aastatel 1917–1918 eksisteerinud Naissaare Nõukogude Vabariigi elu,” räägib naine.
Loomulikult on avatud muuseum, toimuvad giidiga ekskursioonid ja toimetab rong. Et on kaluritepäev, siis on toitlustajate menüüs mitmesugused kalaroad. Soovitav on aga saarele klaastaarat mitte kaasa võtta. “Päeva juhib Jaan Kirss, kes on ka varem seda festivali ohjanud. Näiteks mullu koos Juss Aasmaga,” ütleb Alipova.
Naissaare lõunaotsas ehk Lõunakülas taastati tänavu ajalooline Tähtkants. Foto repro Rannarahva festival saab homme nii-öelda käe valgeks Viimsi valla saarel. Millised on järgmiste aastate plaanid? “Soovime seda viia ikka teistele saartele ka. Näiteks Pranglile, Aksile ja Kerile. Aga miks ka mitte mandri paikadesse. Näiteks Lubjamägi on huvitav kant. See on üks vanima asustusega paiku vallas,” ütleb Alipova.
Kohvikud saartel ja mandril
Kui rannarahvas peab festivali homme ehk 10. juulil, siis kohvikutepäeva tuleb oodata veel nädala. Täpsemalt peetakse valla kohvikutepäevi 17.–18. juulini. Neid neljandat aastat korraldav Kristiina Sillaste ütleb, et laupäeval, 17. juunil, on söögi- ja kultuuripaigad avatud mandril. “Saartel siis kaks päeva. Ikka seepärast, et kui üks päev on tuuline ja saarele ei pääse, siis ehk järgmisel päeval on tuulevaiksem,” ütleb Sillaste.
Millised on tänavused eksootilisemad kohvikud? Seda nii toimumiskoha kui ka toidukaardi, menüü ja joogivaliku järgi.
“Minu jaoks on alati kõige eksootilisemad saared. Näiteks Aksil ja Keril igapäevaselt söögikohta ei ole. Muidugi on kõik Viimsi kohvikud omamoodi eksootilised. Iga kohvik on omanäolises koduhoovis ja erilise menüüga,” arvab Sillaste.
Kindlasti paistavad tema hinnangul silma need paigad, millel on lisaks toidule pakkuda rahvale ka programmi. Näiteks Kivineeme kohvikus laulis mullu Gerli Padar. “Neid kohvikuid oli veel, kus pakuti nii muusikat kui ka sööki korraga. Paljudes kohtades oli ka erinevaid tegevusi lastele,” lisab Sillaste. Kokku on söögi- ja kultuuripaigad avatud valla 15 asulas või saarel.
Täpsem info www.viimsikohvikutepaev.ee.
