Ajalugu meenutades pidi Rain Lõhmusest saama toonase Hansapanga tegevjuht, üks võtmeisikuid turumajandusele pöördunud taasiseseisvas Eestis. Viimasel hetkel aga …
Rain Lõhmus, kas selline kuuldus vastab tõele?
Vastab. Tuli Jüri Mõis ja sai tegevjuhiks, pangal läks väga hästi. Meie kõik – mina, Jüri Mõis, Hannes Tammjärv, Heldur Meerits – olime omas rollis. Indiaanlastel olla olnud kaks pealikut: sõjapealik ja rahupealik. Kui oli sõjaaeg, ärev olukord, siis juhtis rahvast sõjapealik. Arvan, et mina olengi rohkem sõjapealiku tüüpi – kui tuleb ärev aeg, ma mobiliseerun, liigun ja tegutsen kiiresti. Kui saabub jälle rahuaeg, siis ma kipun tüdinema. Hoian silmad lahti ja vaatan ringi, olen uutele võimalustele avatud.
Täpselt veerand sajandit tagasi, 1999. aastal müüsite Hansapanga – tollase Eesti panganduse lipulaeva – rootslastele. Mis motiveeris teid asutama uut panka, LHV-d? Võinuks rahulikult rantjeena elada …
Ma ei teagi, mida tähendab rantjee, minu leksikonis pole sellist sõna. Inimene peab midagi tegema, mitte olema ülikonnas ringi liikuv vari. Kui ma oma praegused ärid ära lõpetaksin, leiaksin kindlasti midagi uut, see on minusse kodeeritud. Minu elufilosoofia on, et paigalseisu pole, sa kas lähed edasi või tagasi. Mina olen otsustanud edasi minna.
Peale LHV panga on teil ka teisi ärisid, näiteks investeerimisettevõte Livonia Partners, mille varade maht küünib Krediidiinfo andmetel 80 miljoni euroni. Kuidas jaotate oma tööaega erinevate äride vahel?
Aega on meil kõigil ühepalju, ööpäevas 24 tundi. Mina üritan selle kulutada seal, kus mul asjad paremini välja tulevad, kus olen efektiivsem. Olen ka Livonia Partnersis asunud oma osalust realiseerima, enam selle firmaga aktiivselt ei tegele.
Olete avalikult teatanud ja abi palunud oma krüptovaluutale ligipääsuks, kuna parool on kadunud. Asjatundjate arvates kulub isegi võimsaimal arvutil parooli läbihammustamiseks miljardeid aastaid. Aga ütleme, et leiate parooli ja koos sellega juurdepääsu väga suurele krüptorahale. Kuhu selle investeeriksite?
Mul oli 2014. aastal tõepoolest 250 000 ethereumi, mille hinnalipik on praegu hoopis teine ehk pea pool miljardit eurot. Kuna ma seda raha kätte ei saa, siis ma selle investeerimisega ei tegele. Ka mõttes mitte.
Kuigi teil pole krüptorahaga õnne olnud, mida soovitaksite kogenud pankurina alustavatele ärimeestele – kas investeerida krüptorahasse?
Ma ei saa öelda, et mul pole krüptorahaga õnne olnud, päeva lõpuks sain kogemused ja enesekindluse ka selles valdkonnas tegutsemiseks. Noortele algajatele investoritele ütleksin aga – krüptoraha, see on nagu aktsia. Ka kõik aktsiad ei ole ühtviisi head. Nii on ka krüptovaluutaga. Tasub uurida, kuhu investeerida.
Eelmisel aastal ütlesite oma kuulsad sõnad – kui teie juhiks LHV panka nii nagu Kaja Kallas valitsust, oleks pank ammu pankrotis … Mis olid teie meelest kolm kõige suuremat viga, mis Kaja Kallas tegi?
Kaja Kallas on kindlasti empaatiline inimene, hea inimene. Paraku sai ta päranduseks kabineti, mis oli juba varem ära lagastatud. Arvan, et temaga oli nii nagu minuga Hansapangas. Iga inimene ei sobi igale kohale. Reformierakonnas ei öelnud keegi peale Andrus Ansipi talle seda. Kui midagi konkreetset Kaja Kallasele ette heita, siis seda, et riik pidi väga palju ohverdama, et tema saaks isiklikku karjääri teha.
Paljud raskustes olevad riigid langetavad makse, Eesti tõstab. Kumb on teie meelest õige? Kui makse langetada, siis mille arvelt võtta raha kasvanud kaitse- või muudeks kuludeks?
Arvan, et Eestis on asjad juba varem käest läinud. Riigikogus enamust omavad erakonnad on harjunud üle kulutama, elatakse üle oma võimete. Arvan, et seekordne kriis on märksa keerulisem kui eelmine, aastatel 2007–2009 olnud majanduskriis, mil Eesti riiki juhtis Andrus Ansip. Eestis on hinnad liiga kalliks läinud. Seoses kohustustega LHV nõukogus käin siin tavaliselt korra kuus. Käin siis ka tennist mängimas. Näiteks tenniseväljaku rendihinnad on Eestis kallimad kui Šveitsis, mida peetakse ometi Euroopa üheks kõige kallimaks riigiks. Tunne on, et viimasel viiel aastal on tahetud Eestist teha Saksa Demokraatlik Vabariik.
Saksa Demokraatlik Vabariik – mis mõttes?
Järjest rohkem asju käib läbi riigi. Lääne-Saksamaal toimis turumajandus, ehitati Mercedeseid ja Volkswageneid – ostja teadis, mille eest maksab. Ida-Saksamaal tehti aga Trabante, mida polnud kellelegi vaja ja mida ei ostnud isegi Nõukogude Liit. Nii ka Eestis viimasel ajal – riik korjab jõuga rahvalt ja ettevõtetelt raha kokku ja teeb selle eest, mida arvab, mitte mida on vaja teha. Ehitab piltlikult öeldes Trabante.
Elate Šveitsis Lugano lähistel, imekauni järve kaldal. Kodus jookseb teil ringi robotkoer. Analoogset koera olen näinud Brüsselis Europarlamendi hoones – seal pole võimalik pidada elusat koera. Kas tehisaruga koer kodus on ka parem kui päriskoer?
Tänane robotkoer päriskoera vastu veel ei saa. Mul pole paraku oma rändava eluviisi tõttu võimalik pidada päriskoera. Koer tahab karjatunnet, mida ma talle pakkuda ei saa.
Kas kunagised Hansapanga loojad Hannes Tammjärv, Jüri Mõis, Heldur Meerits ja teie vahel ka kokku saavad, vanu ilusaid aegu meenutavad?
Elame kõik rohkem tulevikku, ei saa heietamiseks kokku. See ei tähenda, et me omavahel ei suhtle. Helduriga saan korra kuus kokku, oleme mõlemad LHV nõukogu liikmed. Mõisaga oli meil ühine puiduettevõte.
Kahjuks palju inimesi sureb 25-aastaselt, maetakse aga alles 85-aastaselt – lihtsalt ülejäänud elu nad enam ei arene. Ma ei taha surnud olla, tahan olla ette vaatav ja edasi minna.
Olete kritiseerinud Eesti valitsusi. Kas te ise aga pole tahtnud minna poliitikasse, õigemini – kas teid mõni erakond pole kutsunud ühinema?
Ma ei oota, et mind kutsutakse. Kui tahan kuskile minna, koputan ise uksele. Kui aga midagi teen, tahan hästi teha. See tähendab panustamist. Tunnen, et teiste väljakutsetega, teiste ettevõtmistega tegelemine õnnestub mul paremini. Äris ja panganduses antud sõna loeb, see maksab. Poliitika on minu jaoks petmise kunst, kirjutatakse lepinguid, murtakse sõna, vahetatakse paate ja partnereid. See on hoopis teine maailm, teiste väärtustega. Jään oma liistude juurde.