Mitme kiriku tornid paistavad ära Tõnismäel asuva Eesti Rahvusraamatukogu seitsmenda korruse terassilt? Vastust sellele küsimusele teavad esialgu vähesed.
Kuna ei ole palju neid, kes sellel terrassil oleks käinud, sest seni polnud seitsmenda korruse terrassi olemaski. Vähemalt raamatukogu külastajaile mitte. Esmaspäeval, 11. septembril said aga ajakirjanikud tutvuda tööde käiguga rekonstrueeritavas raamatukogus. Põhjalikult. Ja käia ka sellel terrassil, mida varem olemaski polnud.
Ekskursiooni juhatas 15 aastat direktorina raamatukogu juhtinud Janne Andresoo, kes septembris andis teatepulga üle uuele direktorile Martin Öövelile. Kuni uus direktor sisse elab, on Janne Andressoo teadjaim isik rahvusraamatukogust kõnelema.
Puudu on 26 miljonit
2022. aasta jaanuaris alanud remonttöödega loodeti algselt lõpule jõuda 2024. aasta lõpuks. Riik kavandas rahvusraamatukogu ümberehituse esialgseks hinnaks 53,2 miljonit eurot, millele pidi lisanduma sisustuse ja IT-lahenduste maksumus. Praeguseks küündib rahvusraamatukogu lõplikuks valmimiseks vaja minev summa juba 91 miljoni euroni, mis võib muutuda. Sellise suure hüppe hinnas põhjustas raamatukogu rekonstrueerimise sattumine aega, mil ehitushinnad järsult tõusid.
“Selliste hoonete rekonstrueerimisel tekib ikka ootamatusi. Seda, et ehituskvaliteet on kehv, näitasid eelnevad ekspertiisid, aga et see kvaliteet nii kehv on, tuli ikka halva üllatusena,” tõdes Andresoo ajakirjanikele. Avastatud vigade näiteks tõi ta esifassaadi konstruktsiooni, mis ei sisaldanud projektis ette nähtud materjali – puudu oli raudbetoon. “Sellega ei olnud loomulikult keegi arvestanud, see nõuab konstruktsiooni ümbertegemist,” sõnas ta.
Lisaks osutusid ebatasaseks lugemissaali põrandad, mis tähendab, et seal tuli lahendused ümber mängida, ning suuremat sorti probleeme esines ka hoidlates. Mitmes kohas, kus projekti järgi pidid olema tehnovõrgud, neid ei olnud. Olid hoopis seal, kus neid otsida ei osatud. Kõik see nõuab inseneride ja konstruktorite pidevat tähelepanu, juba valmis tehtud jooniste ümbertegemist.
Lugejasõbralikud uuendused
Hoone planeeritud ümberehitus on alanud avarast hallist, kuhu külastaja satub raamatukokku sisenemisel. Varem oli läbi mitme korruse ulatuva halli teisel korrusel juhtkonna kabinetid ja tööruumid. Nende asemele tuleb nüüd toitlustusala kohvikute ja baaridega. „Raamatukogu võib tulevikus lahti olla ööpäev läbi, 24 tundi. Kas see nii saab olema, pole veel teada, aga võimalus on olemas,“ kõneles Janne Andressoo.
Suure konverentsisaali vastas olevasse väiksemasse ruumi tuleb nüüd kinosaal. „Raamatukokku kolib peale remonti ka Eesti riiklik foto- ja filmiarhiiv, kus säilitatakse meie filmipärandit, mille näitamine nõuab eritehnikat,“ kõneles uuendustega põhjalikult kursis olev endine direktriss. Kinosaali ehitus oli üks keerukamaid ettevõtmisi rekonstrueeritavas hoones. Saal ulatub läbi kahe korruse keldrisse. Sinna oli algselt projekteeritud bassein, mida keegi kunagi kasutanud ei ole.
Lisaks saab raamatukogust südalinna keskus, kus võib korraldada üritusi, kuhu tulla perega aega veetma, teadmisi ammutama, muusikat kuulama.
„Raamatukogu esimene direktor Ivi Eenmaa ütles kunagi, et kaartkataloogide asemel tuleb elektrooniline, see ruum saab olema avar ja valgusküllane,“ meenutas Janne Andressoo raamatukogu esimese direktori sõnu. Eesmaa sõnad on täide läinud, paberkartoteek on arvutis, ruum suur ja avar. „Nüüd saab siin olema laiemale kasutajate ringile mõeldud osa. Õppuritest väärikateni, mudilastest üliõpilasteni, pered ja üksikud – kõik on siia oodatud teadmisi ammutama. Ei ole enam nii, et laenutasid raamatu või ajalehe ja pidid lugemissaalis koha leidma. Nüüd leia endale mugav paik ükskõik kus raamatukogu seinte vahel, loe, õpi, puhka,“ kõneles Andressoo uutest võimalustest.
Ka Tallinna tehnikaülikool hakkab siin pakkuma oma uusima tehnoloogia baasil koolitusi. Kõige kõrgemale aga, kuuendale ja seitsmendale korrusele, tulevad ümber maja kõndimist võimaldavad terrassid. Kuuenda korruse terrassile, mis on samal korrusel oleva muusikaosakonna välialaks, plaanitakse istutada ka puid. Seitsmenda korruse terrass on seotud aga kõrgeima, kaheksanda korruse kohvikuga.
„Raamatukogu on projekteeritud möödunud sajandi 80-ndate aastate vaimus, lugemiseks ja töötegemiseks. Need funktsioonid jäävad. Lisaks saab raamatukogust südalinna keskus, kus võib korraldada üritusi, kuhu tulla perega aega veetma, teadmisi ammutama, muusikat kuulama,“ kõneles Janne Andressoo uuenevast raamatukogust. Hoonet rekonstrueerib Ehitus 5 Eco.
Keerulisemad tööd on tehtud. Mitmes hoone osas käib juba ripplagede ja parketi panek. Kui puudujäävad 25 miljonit eurot leitakse, valmib maja remont järgmise aasta lõpuks, uksed külastajaile avatakse 2026. aasta keskel. Tallinna linn ja kogu Eesti saavad juurde mitte ainult haridus-ja teaduskeskuse, vaid olulise kogukonnahoone kuhu on asja kõigil eestimaalastel.
Hea teada: avatakse 2026. aasta keskel
Tõnismäel asuv raamatukoguhoone ehitati aastatel 1985–1993. Maja arhitekt on Raine Karp ja sisekujundaja Sulev Vahtra. Maja kaheksast korrusest kaks asub maa all. See on siiani Baltimaade suurim raamatukogu, kuhu mahtus 600 lugejat, konverentsikeskused, teatrisaal ja näitusepinnad.
Esimest korda remonditi raamatukogu 2012. aastal – vahetati aknad. Nüüdse remondi käigus, raamatukogu rekonstrueeritakse, avardades hoone kasutamisfunktsioone. Algselt planeeriti remondi maksumuseks 52 miljonit eurot, nüüd on tõusnudrekonstrueerimise hind 91 miljoni euroni. Lugejaile tahetakse raamatukogu avada taas 2026. aasta keskel.
