Eesti Rahva Muuseumis, mille kodu on juba 1909. aastast Tartus ning mille uus hoone valmis 2016. aastal, saab näha mitut põnevat näitust.

Mida aga paljud ei tea on see, et juba mõnda aega tuuakse erilisi ERM-i näituseid ka Tallinna Rotermanni kvartali Ajamajja. Selles galeriis jalutamine on tasuta ning alles äsja avati seal uus põnev väljapanek.

Mida Rotermanni kvartali näitusel vaadata saab?

Galeriis on üheteistkümnes vitriinaknas näitus „Pirrust pirnini“, mis koosneb lampidest ja valgustitest muuseumi kogus läbi aja. Esemeid on taludest kogutud juba muuseumi asutamisest alates ja nii ongi välja pandud esimesed pirrulambid, laternad, petroolilambid esimese vabariigi ajast ning sealt edasi ka põnevaid valgusteid Estoplasti toodangust.

Unustatud ei ole ka ikoonilist Vana Toomase lampi.

Sügisel avatakse samas kohas aga hoopis näitus esemetest, millel on kujutatud linde.

Aegade jooksul on linnumotiiviga kaunistatud eri esemeid, mida ka muuseum on kogunud.

Näituseid plaanitakse muuta ja uuendada paar korda aastas, et esile tuua rahvamuuseumi teemade ja võimaluste paljusust.

Mida põnevat peidab endas muuseumihoone Tartus?

„Praegu on eriliselt keeruline aeg ja näeme, et see toob inimesed ERM-i. Ilmselt ka sellepärast, et muuseumi näitustelt on võimalik saada kinnitust, tuge ja võib-olla mõnes mõttes ka lootust, et raskeid aegu on võimalik üle elada. Olnud on neid Eestis alati – sõjad, katkuaeg, nõukogude okupatsioon, küüditamised, väga julmad sõjakuriteod. Hoolimata sellest oleme suutnud rahvana kesta ja seda eestlaste lugu jutustavadki meie näitused ja esemed, mis on näitustel väljas,“ räägib ERM-i direktor Kertu Saks.

„Praegu on eriliselt keeruline aeg ja näeme, et see toob inimesed ERM-i.“ Kertu Saks

Oma lemmikuks peab ta 24. veebruaril avatud näitust „Praktiline ilu“, kus on esindatud väga suur osa kottidest muuseumi kogudes, alates rahvariiete juures vööl kantavatest tikandite ja pärlitega kaunistatud lahttaskutest kuni moodsate käekottideni välja.

Eesti Rahva Muuseum Tartus. Foto BTH Studio 

„Ka see näitus tekitab väga palju äratundmist ja näitab taas, et väga rasketel aegadel on mitte millestki midagi tehtud. Näiteks väga toredad käekotid, mis on tehtud teise maailmasõja ajal toolipõhjadest. Eriti äratuntavad on Lutheri vabriku toolipõhjad, millest tehti tüdrukutele koolikotte. Või siis kaugelt vaadates gobeläänina näiv reisikott, mis on tegelikult tehtud meeste rahvariidevöödest, kui need olid ära kulunud. Vööde terved osad õmmeldi kokku kotiks,“ lisab Kertu Saks.

Kokku on näitusel 1500 eset, mis hõlmab endas 300 aastat ajalugu.

Taaskasutus ja väga väheste võimaluste kiuste nutikalt ilu loomine ongi see, mis on ka kõige segasemal ja raskemal ajal turva- ja kodutunde loonud ja just sellele saabki ERM-i külastades kinnitust, seetõttu on seal hea ikka aegajalt käia.

„Märkame külastajate arvu kasvamist pärast Ukraina sõja puhkemist, mis kinnitab omakorda, et muuseumist otsitakse pidepunkti. Näitame ja räägime, mis ikkagi 40. aastatel Eestis juhtus ning seda, kuidas oli võimalik okupatsiooniõudustega hakkama saada,“ kinnitab Kertu Saks.

Mida see üüratu hoone endas veel peidab?

Uus Eesti Rahva Muuseumi maja on Lõuna-Eesti suurim kunstigalerii ja kultuuritempel, kus saab mitut kultuurivaldkonda nautida. Peale selle, et ERM on muuseum, on seal veel teatri- ja kontserdisaal ning seminarikeskus.

Kaheksanda maini on kunstilembesele külastajale vaatamiseks Miljard Kilgi näitus, mille sarnast Eestis varem pole olnud. Rokkiv kultuurinäitus saab alguse nõukogude perioodist, seitsmekümnendatest ja kaheksakümnendatest. Kunstnik on slaidifotodest teinud maalid, mis kujutavad toonaseid tuntud Eesti kultuuritegelasi.

„Pirrust pirnini“ näitus Rotermanni kvartali Ajamajas. Fotod Reet Mark 

Teine pool näitusest on aga muinasjutuline ja kujutab draakoneid, merekoletisi ja merineitseid.

Oktoobrini saab külastada ka ülevaatlikku näitust Enn Kunila klassikalise kunsti kollektsioonist, mis kannab nime „Värvide ilu“.

Enn Kunila kogub eelkõige Konrad Mägi ja Nikolai Triiki loomingut aga tema kogust leiab ka väga palju teisi Eesti kultuuri kuldaja kunstnike töid. Väljas on ka mõned teosed, mis on alles nüüd oksjonitelt Eestisse ostetud ja mis ei ole Eesti publiku silmale seni nähtaval olnud.

„Ka see väljapanek näitab meile, kuidas on raskel ajal ilusaid töid tehtud. Kui ma mõtlen kõikidele nendele kunstnikele, kelle tööd seal esitatud on, siis nende elu sattus just samadesse keeristesse nagu on praegu maailmas. Hoolimata nendest täiesti pöörastest ja rasketest aegadest on loodud niivõrd kaunist kunsti, mis on üha enam maailmas hinnas,“ lisab Kertu Saks.

Igal juhul tasub sammud Eesti Rahva Muuseumisse seada ja sealt hingerahu ning -kinnitust otsida.