Praegune jäätmekäitlussüsteem ei taga Lusitaania teetigude vohamise lõppu. Ragn-Sells on konsulteerinud Maaülikooli teadlastega ja teeb ettepaneku käidelda nälkjaid ohtliku võõrliigina, millega on tagatud nende hävitamine põletusahjus.

Eesti aedades ja parkides vohava Lusitaania teetigude probleem on iga aastaga järjest süvenenud. Sel suvel andis kliimaministeerium võõrnälkjale lausa oma jäätmekoodi ja liigitas selle aia- ja haljastujäätmete hulka, mistõttu jõuab tigu üha suuremates kogustes ka jäätmevedajate tööpõllule. Seda nii otse elanikelt kui läbi linnadesse paigaldatud spetsiaalsete kogumiskonteinerite.

Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Kai Realo hinnangul ei ole selline lahendus aga just kõige mõistlikum ja ohutum ning see ei pidurda võõrliigi levikut. “Meie autojuhid näevad iga päev, et hoolimata inimeste pingutustest neid hävitada, jõuavad teod tihti  jäätmejaama ikka elusalt ning võivad seal oma levikut jätkata. Samas isegi kui nad jõuavad haljastujäätmete hulka surnult, siis ei ole mure sellega lahendatud. Surnud nälkja munad võivad jäätmete seas edasi elada, mis tähendab seda, et kevadel inimestele kompostimulda jagades võib see kardetud elukas ringiga inimeste koduaeda tagasi jõuda,” selgitas Realo.

Ragn-Sells tegi spetsiaalselt päringu Maaülikooli teadlastele ja kaardistas kaks  probleemi, millele on vaja tähelepanu pöörata ja ka vastused leida. Seda osalt seetõttu, et ka jäätmekäitlejate seas on tekkinud erinevad lähenemised – mõned käsitlevad võõrnälkjaid tavaliste aiajäätmetena, teised keelduvad neid sootuks vastu võtmast.

“Selline vastuoluline praktika viitab vajadusele selgete ja teaduspõhiste juhiste järele, mis käsitleksid võõrnälkjate kogumist, transporti ja hävitamist üle-eestiliselt,” selgitas Realo.

1. Komposteerimise ebatõhusus – teeteod võivad komposteerimisprotsessi käigus küll laguneda, kuid eesmärgiks peaks olema nende tõhus hävitamine. Suurtes kogustes võõrnälkjate lisamine komposteerimisprotsessi seab kahtluse alla sertifitseeritud komposti kvaliteedi. Kui komposteerimist kasutatakse nende hävitamiseks, ei tohiks sellist komposti turustada sertifitseeritud tootena.
2. Ristsaastumise oht – võõrnälkjate panemine jäätmete konteinerisse suurendab ohtu nende levikule ja sattumisele teiste jäätmeliikide hulka. Eelistada tuleks nende eraldi kogumist, mille ahel on kontrollitud ja mille veovälp lühike, et vältida nende edasist levikut. Samuti tuleb arvestada, et võõrnälkjate ja nende munadega kokku puutunud konteinerid tuleb puhastada erinõuete kohaselt.

“Probleemi teravdab asjaolu, et linnad on juba paigaldanud tigude jaoks konteinerid, kuid jäätmefirmad pole nende vastuvõtuks valmis. Samuti ei taipa kõik inimesed neid enne konteinerisse panemist hävitada, mis suurendab ristsaastumise riski,” lisas Realo. “Teetigude käitlemine suurtes kogustes tavajäätmetena võib aga kaasa tuua keskkonnariske ning ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust, et nende panemine haljastusjäätmete hulka  või nende vedu/käitlemine koos muude jäätmetega ei ole ohutu, see soodustab võõrliikide levikut ja kahjustab komposteerimisprotsessi, mille tagajärjeks võib olla komposti tootmise katkemine Eestis.”

Seetõttu pöördus Ragn-Sells ametlikult Keskkonnaameti poole ja tegi ettepaneku, et Lusitaania teetigusid tuleb käsitleda ohtliku võõrliigina, nende suhtes tuleb rakendada erinõudeid ning nende käitlemine peaks toimuma sarnaselt hävitamisele kuuluvate võõrliikidega (näiteks karuputkega saastunud pinnased). Ettevõte soovitab Lusitaania teod koguda eraldi ja hävitada põletamise teel, mis tagaks nende täieliku hävimise ja väldiks komposti kvaliteedi langust.

„Meie eesmärk on hoida nii keskkonda kui ka kvaliteetset komposti,” rõhutas Kai Realo. „Selleks on vaja, et kogumis- ja käitlusviisid oleksid läbimõeldud, mitte ainult jäätmekoodi tasandil, vaid ka praktilises teostuses. Kuna olmes tekkivate jäätmete kogumist korraldavad kohalikud omavalitsused, peavad nemad leidma lahenduse ka elanikelt tigude kokkukorjamiseks ning käitluseks.”