Eelmisel nädalal teatas neli korda riigikokku valitud reformierakondlane Kalle Palling oma lahkumisest. Tema asemel peaks Toompeale siirduma Rae vallavanem Mart Võrklaev, kes pole aga veel otsustanud, kas asuda Toompeal oma valijaid esindama.

Ülo Russak: Mart Võrklaev, saite viimastel riigikogu valimistel 1025 häält. Seega on teil valijate toetus riigikokku siirdumiseks olemas. Teie pole aga kuuldavasti ikka veel suurde poliitikasse minekut otsustanud. Kas suure valla vallavanem on otsustusvõimetu?

Mart Võrklaev: Täna seda otsust veel tõesti ei ole – uudis on ka võrdlemisi värske. Kalle (Palling – toim.) on teatanud, et suundub sügisel uutele väljakutsetele erasektoris, kuid konkreetset kuupäeva ega avaldust veel ei ole. Mul ei ole tema sõnades kindlasti põhjust kahelda, kuid mulle sobib ka see, et vahepealne aeg annab mulle võimaluse kaaluda selle otsusega seotud plusse ja miinuseid ning valmistuda järgmisteks sammudeks, juhul kui neid on tarvis astuda.

Olulised ja prestiižikad ametid mõlemad, olla siis Rae vallavanem või riigikogu liige. Nii et olete nüüd tõsise dilemma ees, kas jätkata senises ametis või minna suurde poliitikasse?

Varakevadel Harju- ja Raplamaa ringkonnas riigikokku kandideerides lubasin oma valijatele tegeleda nii ühistranspordiga seotud teemadega laiemalt kui ka keskkonnasäästliku rööbastranspordi arendamisega Rae vallas. Valimistulemuse põhjal võib väita, et need teemad on minu piirkonna inimestele olulised. Nüüd kui avaneb võimalus riigikokku minna, tunnen loomulikult ka teatud vastutust, teisalt on Rae minu kodu. Kui olen midagi siin teinud, siis ikka nii, nagu teeksin iseendale. See tähendab, et pole midagi uisapäisa teinud ega ülejala lasknud. Olen mõelnud, et kui minul on hea siin elada, siis on ka minu naabril hea ja tema naabril. Ühesõnaga – oleme püüdnud valda juhtida nii, et siin oleks kõigil hea ja kui peaksin ka tööalaselt edasi liikuma, siis siinsed teemad jäävad ikka lähedaseks.

Kui kaua te olete olnud Rae vallavanem?

Veidi üle seitsme aasta – võtsin selle ameti vastu 2012. aasta juunis.

Mis on selle aja jooksul olnud suurim väljakutse?

Pean tõdema, et väljakutseid jagub sellel ametikohal peale neid aastaid siiani. Alustuseks muidugi oli suur väljakutse viia end kõige kurssi – Rae on Eesti üks kiiremini arenevaid kohalikke omavalitsusi ja valdkonnad, millega sellel tasandil tegeletakse, on teatavasti vägagi erinevad, alates perede hakkama saamisest kuni kinnisvara arendusega seotud küsimusteni välja. Minule tegi kõik natuke lihtsamaks see, et olen elupõline Rae elanik, siit majast välja kasvanud, olnud vallavalitsuses esmalt maakorraldaja, siis neli kuud abivallavanem ning edasi vallavanem.

Nagu aga öeldud, väljakutseid jagub. Ligi tuhande pealine elanikkonna juurdekasv aastas, mis on meil viimasel ajal tavaks saanud, sunnib kasvatama kõike – uued lasteaiad, koolid ja teed on meie inimeste jaoks normaalsus, mujal Eestis seda naljalt ei näe. Selle kõige taga on tugev meeskond – mis tähendab lisaks vallavalitsusele ka kõiki meie allasutusi, kooli, lasteaedasid. Kokku annab Rae vald tööd ligi tuhandele inimesele. See on muljetavaldav süsteem, kus töötavad kõik selle nimel, et pakkuda meie elanikele parimat teenust. On ju mõistetav, et selle kõige juures võib esineda ka probleeme, aga probleemid on ikka selleks, et neid lahendada.

Kas riigikokku minnes palgas võidaksite või kaotaksite?

Hetkel on minu brutopalk 3700 eurot, riigikogu liikmel peaks see olema 4000 euro ringis. Suurusjärk on seega sama ja palganumber ei saa selle otsuse puhul kindlasti määravaks.

Kui siiski siirduksite vallavalitsusest riigikokku, mis temaatikaga kõige meelsamini tegeleksite?

Riigikokku minnes võtaksin tõenäoliselt üle Kalle senise koha keskkonnakomisjoni liikmena, mis mulle ka väga hästi sobib. Nii üha rohkem kõneainet pakkuv jäätmemajandus kui ka linnastumisega seotud teemad on tänu kohaliku tasandi kogemusele mulle vägagi tuttavad. Lisaks saastekvoodid ja nende pealt teenitava tulu eest loodavad keskkonnasäästlikud transpordilahendused, mis oli valimistel minu põhiteema. Muidugi oleks huvitav sukelduda ka hoopis uute teemade ringi, mida praegu on ilmselt võimatu ette näha, aga kus seniseid kogemusi saaks värske nurga alt proovile panna.

Mil moel te üldse Kalle Pallingu radikaalsest otsusest teada saite? Meedia vahendusel, nagu need protsessid tänapäeval käivad?

Meie erakonnas siiski päris nii ei käi. Kalle võttis ise minuga ühendust, alles pärast seda teatas ajakirjandusele.

Istuva valitsuse populaarsus aina langeb. Kas näete uues valitsuses ka endale kohta? Riigikogu liikmena, suures poliitikas kaasalööjana on ministriportfelli tõenäolisem saada kui omavalitsusjuhina. Eesti riik vajab etteotsa noori, haritud, ettevõtlikke, juhtimiskogemusega inimesi.

Lähme ikka samm-sammult. Olen uute väljakutsete puhul püüdnud end alati esmalt nii põhjalikult kurssi viia kui suudan. Kui riigikokku minna otsustan, siis võtab kindlasti veidi aega, et ka sealse töökorralduse ja mängureeglitega harjuda. Seejärel alles saame näha, kas olen vääriline kandidaat ka veelgi suurematele väljakutsetele.

Mis aga tänast valitsust puudutab, siis eks nende teod ja tegematajätmised lisaks retoorikale häirivad meid kõiki. Osalesin eelmisel nädalavahetusel Arvamusfestivali raames korraldatud säutsukohtingul, mille formaat andis 40–50 minuti jooksul võimaluse silmast silma suhelda paarikümne inimesega, kellel oli poliitikutele ette valmistatud väga põnevaid küsimusi. Pidin aga tõdema, et iga vestlus jõudis lõpuks ringiga tänase valitsuse tegemata jätmisteni ja mõni küsis lausa otse: “Millal valitsus vahetub?”, lisades: “Reformierakond, tehke ometi midagi!”.

See, et ühe endise valitsuse liikme vastu on algatatud kriminaalasi, meie väliskaubanduse- ja IT minister pole võõrkeeltega sina peal on jäämäe veepealne tipp. Minu jaoks on suurim probleem see, et rahvas on omavahel riidu aetud, maainimesed vastandatud linnlastele, noored-vanadele, vaesemad-jõukamatele, tumedanahalised-valgetele. Poliitikul peaks olema ikkagi nii palju riigimehelikku mõtlemist, et ei aja inimesi omavahel tülli. Riik on ju üks, seda tuleb juhtida, mitte pildil püsimiseks ja oma poliitilise kapitali suurendamiseks erinevate sotsiaalsete gruppidega manipuleerida. Kui ajame rahva tülli, siis mingeid suuri probleeme me ei lahenda, vaid tekitame neid kamaluga juurde. Lõhkuda on lihtsam kui ehitada, inimesi tülli ajada lihtsam kui lepitada. Ja praegu on meil tänase valitsuse töö tulemusel lõhedega ühiskond, mida tuleb hakata lappima, enne kui see täielikult katki rebeneb.

Oleksite te selle eesmärgi nimel nõus Toompeale tõusma?

Kindlasti on see oluline ja tean, et meie Reformierakonna meeskonnaga nii Toompeal kui ka üle Eesti soovime siiralt selle eesmärgi nimel tööd teha. Aga nagu juba öeldud, on mul hetkel veel aega natuke oma minekut vaagida. Raes on hetkel väga põnevaid ajad, mitmed suured projektid liiguvad kaua loodetud suunas ja kohalikul tasandil on jätkusuutlikkus üks olulisemaid märksõnu ning seda eriti juhtimise koha pealt. Minu otsustamise teeb õnneks lihtsamaks see, et praeguste seaduste järgi võib riigikogu liige kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Nii et kui ma ka vallavanema kohalt lahkun, siis oma kodukoha, senise töö ja südamelähedaste asjadega jään ma ikka seotuks.