Rae vallas on järjest enam jumet võtmas plaan pikendada praegu Tallinna lennujaamani ulatuvat trammiteed kuni Jürini ja lahendada nii vähemalt osaliselt tipptundide ummikud. Vallavalitsuses on trass põhimõtteliselt paika sätitud, nüüd on vaja uurida, kas see on ka teostatav. Eelprojekti jaoks eraldas riik 100 000 eurot.

Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul on Rae vald aastatega arenenud sinnamaani, et ettevõtluse ja uute elurajoonide kasvuga pole auto ega bussiga liikumine enam kõige mõistlikum ega ka piisav lahendus. „Igal argipäeva hommikul sõidab meie valda tööle hulk inimesi ja meie valla inimesed liiguvad tööle linna. Selge on see, et mingi alternatiivne liikumismudel tuleb leida, sest Ülemiste sõlm on juba praegu umbes. Üks lahendus on Tallinna väike ringtee, aga kuivõrd see ei lahenda kasvavat autostumise probleemi, siis tekkis rööbastranspordi idee,“ rääkis ta.

Esimesed trammiliini plaanid jäävad kümmekonna aasta taha. Uue tõuke idee teokstegemisele andis Tallinna trammitee pikendamine lennujaamani. „Mul lõi pärast seda kohe lambi põlema, et see on meie võimalus,“ ütles Põldmäe.

Head suhted lennujaama juhtkonnaga tähendavad, et Rae valla trammiliini jaoks on reserveeritud Tartu maantee äärne haljasala. Algne idee viia raudtee läbi lennujaama uue parkimismaja jäi katki, kuivõrd see lahendus osutus liiga kalliks.

Assakule terminal

Ükskõik, kas ja millal Tallinna väike ringtee Suur-Sõjamäelt Peetrini ja sealt edasi Viljandi maanteeni ehitatakse, Rae valla liikuvusprobleeme see ei lahenda, on Põldmäe kindel. Pudelikaelaks on ja jääb ikkagi Ülemiste liiklussõlm ning kui rööbastransporti käima ei panda, tähendavad sealsed suurejoonelised plaanid, et Ülemiste sõlm muutub autodele veel läbimatumaks.

„Kui Rae vald hakkas seoses Rail Balticuga tegema uut üldplaneeringut, siis me tellisime kõikvõimalikke uuringuid. Nende seas olid liikuvusuuring ja mobiilne positsioneerimine. Me saime teada, et 70% Peetri elanikest liigub tööle Tallinna. Uuring ütles, et ega meil muid võimalusi väga ei ole, kui rajada koostöös Tallinnaga rööbastransport,“ lausus Põldmäe.

Kuivõrd uuringu järgi oli suurim murekoht Peetri, kavandatigi alguses trammiliin sinnani.

Pärast seda hakati Rae vallavalitsuses tõsimeeli võimaliku trassiga tegelema. Kuivõrd uuringu järgi oli suurim murekoht Peetri, kavandatigi alguses trammiliin sinnani. Pärast seda, kui Rail Balticu planeerijad hakkasid otsima Assakule alternatiivse peatuse kohta juhuks kui kiirrong Ülemistele mingil erakorralisel põhjusel (terrorioht, õnnetus jms) sõita ei saaks, tuli aga päevakorda trammiliini pikendamine läbi Assaku Jürini.

„Rail Balticu planeerijad tahtsid teha selle peatuse kuhugi metsa vahele ja hakata sinna ligipääsuks teid rajama, aga ma ütlesin, et miks nii, teeme terminali Assakule, ühendame selle trammiga Tallinnaga. Ja kui juba sinnani trammitee teha, siis miks mitte vedada see välja kuni Jürini, mis on muutumas tõmbekeskuseks kogu Harjumaa jaoks,“ meenutas Põldmäe.

Läbi nelja asumi

Rööbastranspordi planeerimine ühest Eesti tihedaima liiklusega sõlmest Ülemistelt kuni Jürini pole aga kerge ülesanne. Probleemid algavad juba Mõigust, kus ei paista olevat trammitee jaoks head lahendust. Samuti võib probleemiks osutuda üle ringtee Jürisse rööbastee rajamine. „Praegu me ei tea, kuidas Mõigust läbi tulla. Üks võimalus on teha nagu Tallinnas Pärnu maanteel, kus üks sõidurada on trammide kasutada antud. Aga me tahame, et Mõigu juures tuleks trass üle maantee Peetri Selveri ette. Peetrit peaks tramm kindlasti läbima, sest seal on korterelamud, teiselpool maanteed on üksikelamud,“ rääkis Põldmäe, kelle sõnul peaks tramm liikuma läbi valla asumikeskuste.

„Mida rohkem me peatusi aga teeme, seda aeglasemaks trammisõit muutub ja lõpuks kaoks selle mõte ära. Seetõttu oleme kokku leppinud, et vallas peaks olema neli peatust,“ ütles abivallavanem.

Peale Peetrit liigub trass Tartu maanteega paralleelselt kavandatava väikese ringteeni ning sealt edasi koos Vana-Tartu maanteega Järveküla kujunevasse keskusesse. Edasi liiguks rööbastee mööda Vana-Tartu maanteed Assakuni, sealt edasi läbi tehnopargi Jürisse.

See kõik on aga praegu vaid hüpoteetiline plaan, sest küsimusele, kas selline trass on ka päriselus võimalik rajada, peaks vastuse andma eelprojekt. Eelprojekti koostamiseni aga läheb veel aega, sest kõigepealt soovib Rae vald ära oodata Harjumaa Omavalitsuste Liidu maakonna trammiliinide tasuvusuuringu, seejärel uurida ise soomlastelt, palju projektide koostamine võib kokku maksma minna ning alles siis kuulutada välja eelprojekti hanke.

Põldmäe sõnul võib järgmise aasta riigieelarvesse kirjutatud 100 000 eurost jätkuda vaid esimese etapi (trammitee Peetrini) projekti tegemiseks. Kogu eelprojekt võib maksma minna miljoni euro kanti. Samuti võib vaja minna tehnilist ekspertiisi, millega saaks lõplikult teada, kas trammiteed on üldse võimalik piirkonda ära mahutada.

Rae vallas ollakse siiski optimistid ja veendunud, et rööbastransport on õige ja vajalik lahendus. „Homme seda trammi siia ei tule, sellega läheb veel aega, aga mul on hea meel, et riik on sellele ideele taha tulnud,“ ütles Põldmäe.