Haldusreformiga seati valla elanike miinimuarvuks 5000 elanikku. Raasikul on asukaid 4717. Puudu pole just palju, kuid kas need 283 leitakse ja kui, siis kuidas? Võimalikke arenguid joonistub välja mitmeid.

Raivo Uukkivil (53) on ette näidata kaks kõrgharidust ja kolme valla juhtimise kogemus. Aastatel 2004-2010 hoidis ta kätt Rae valla roolil, 2011-2013 tüüris Vihula valda ning alates 2013. aasta valimistest istub mees Raasiku vallavanema kabinetis.

Ehkki Raasiku vald loodi juba 12. märtsil 1992, on rõõmuks vähe põhjust. Haldusreformi käigus kvalifitseeruvad kõik Raasiku naabrid: Jõelähtmel vallal põhjas on 6215 elanikku, Anijal idas 5618, Kosel lõunas 7161 ja Rael läänes lausa 15 966. Raasiku oma 4717 asukaga jääb allapoole latti.

Haldusreformi nõudmiste kohta arvab Uukkivi: “See matemaatika ei ole minu arust üldse pädev. Tuleks ikka vaadata seda poolt, kuidasmoodi seda inimest hoida või meelitada sinna ääremaadele tagasi, mitte tõmmata mingi piir kujuteldava 5000 ümber ja siis loota, et nii jääbki. Kõige enam vajab läbimõtlemist tuleviku omavalitsuste finantsmudel, samuti see, kuidas tekitada töökohad, mis ei sunniks inimesi töörände käigus uut elukohta otsima.”

Kuidas edeneb inimeste meelitamine ääremaadele? Kiili korraldas eelmisel aastal tulise vallaelanikuks registreerimise kampaania ja sai nii täiendavad 300 asukat. Raasiku valla ametlik elanike arv tõusis vaid viie inimese võrra.

Ehk annaks registreerimiskampaania tulemusi ka Raasikul? “Abikaasa on Anija vallast tulnud siia valda. Tema on Anija vallas põliselanik, ta ei ole end siia valda sisse kirjutanud, aga siin me siis elame,” tunnistab Aruküla Kultuuriseltsi juhataja Garina Toomingas, kes ise on pärit Pärnumaalt.

Naabritelt sooviti külasid

Olukorra päästmiseks prooviti üsna isevärki ratsukäiku. 8. detsembril 2015 tegi Raasiku vallavolikogu pöördumise, millega Anija vallalt taotleti Salumäe küla ning Jõelähtme vallalt Haljava ja Sambu küla üleandmist.

“Nad elavad oma elu ikkagi Raasiku suunal, tõmbekeskuseks on Raasiku alev. Siis tulebki nibin-nabin see 5000 ka täis, kui need külad ühineksid Raasiku vallaga,” loodab Uukkivi ja lisab korraga, et pöördumine tuli hoopis Jõelähtme valla poolt:

“Jõelähtme vallavolikogu liikmed, kes pöördusid Raasiku valla poole, on seisukohal, et Jõelähtme vald on kunstlik moodustis, mis on kokku klopsitud kolhooside põhjal ja ta tulebki ära lammutada. Mina seda seisukohta kommenteerida ei oska, kuid Raasiku vallaga piirnevate külade liitmine Raasiku vallaga oleks selles kontekstis mõistlik,” ütleb Uukkivi, kuid jätab täpsustamata, kes need Jõelähtme volinikud on, kes oma valla laiali saata soovivad, mainides vaid, et nad olevat sealse opositsiooni ridades.

“See Salumäe küla, mis kuulub Anija valla alla, tegelikult on ta ju täiesti Raasiku piiri ääres. Lapsed käivad meie koolis, lapsed kasutavad meie huvitegevust,” väidab Garina Toomingas. “Samamoodi sealt Jõelähtme valla poolt. Kui ta ikkagi kasutab meie kooli, meie asju, siis ta võiks ju kuuluda meie valla alla.”

Raasiku alevikus tegutseva 302 töötajaga Mistra-Autexi juht Priit Tamm juhib tähelepanu omapärasele nüansile: “Siinsamas aia taga, kus lõppeb meie ettevõtte kinnistu, siin aia taga on kohe Jõelähtme vald. Te ei astu isegi ühte meetrit, te olete juba teises vallas.” Ca 20 minutit jalutuskäiku viib Mistra-Autexist Anija valda.

Esialgsed vastukajad ei ole paljutõotavad. Anija ja Jõelähtme vallavanem andsid Uukkivile mõista, et soovitud külad on oma praeguse olukorraga rahul. Vastavalt seadusele on Anijal ja Jõelähtmel siiski aega vastata kaks kuud ehk 8. veebruarini. Vastuse vormistab mõlemas vallas volikogu istung.

Kas Raasiku tükeldatakse?

Ehkki Raasiku soovib alasid Jõelähtme ja Anija vallalt, on võimalik, et tükeldamisele läheb ta ise.

Raasiku valla jagamine oli arutusel 2013. aastal Harjumaa Omavalitsuste Liidus. “Seal otsustati kärajatepõhiselt, et Raasiku vald jaotatakse kolmeks Rae, Anija ja Kose vahel,” räägib Uukkivi. Aruküla alevit kavandati Rae valla külge, Raasiku alevit soovis endale Anija vald ning Pikavere kanti taheti lisada Kose vallale.

“Ca 2000 elanikuga Aruküla ei peetud isegi mitte tõmbekeskuseks, sest puudus tankla ja gümnaasium. Minu arvates on tükkideks lammutamine kõige ebamõistlikum variant. Seda ma olen öelnud ka Harju Elu vahendusel Raasiku vallavanemaks saamisel. Olen sellel seisukohal tänagi – tükeldamine on kõige räigem mõte. See asi tuleks küll ära unustada,” meenutab Uukkivi.

“Kogukonna poole pealt on Raasiku vald hästi kokkuhoidev,” väidab Toomingas. Igapäevaselt suhtleb ta siiski ka Rae, Aegviidu ja Anija valla inimestega. “Kui me teeme teatritesse väljasõitusid, siis on juba see asi kujunenud, et Jürist tulevad inimesed kaasa.”

Raasiku valla 2016. aasta eelarveks on plaanitud 4,7 miljonit eurot, netovõlakoormus on 33,6 protsenti. Valla lasteaedades käib 336 last, munitsipaalkoolides 529 õpilast. Tööealistest elanikest 40 protsenti käib Tallinnas, 25 protsenti töötab vallas, ülejäänud teenivad leiba mujal.

Raasiku valla elanikest 69 protsenti elab kahes alevikus – Arukülas ja Raasikul. Tunda annab alevike rivaliteet: kes mida teisest varem saab, olgu siis küsimuseks staadioni remont või põhikooli juurdeehitus.

Kui ühineda, siis Raega

“Ettevõtte juhina ei ole mul sooja ega külma, mitte mingit vahet, kas Raasiku vald jätkab iseseisvana, kas Raasiku vald liitub kellegiga, kas ta liitub Anijaga või Jõelähtmega või on ta tõmbekeskus või mida iganes,” väidab ettevõtja Tamm. “Mina olen puhas Tallinna poiss. Eluaeg seal elanud, kasvanud, eluaeg sealt tööle käinud.”

Tamme sõnul on oluline see, et tööd tehtaks südamega ning suurte kogukondade kõrval jätkuks valla ametnikel tähelepanu ka väikestele küladele.

“Keegi ei tea, mis sellest ühinemisest üldse välja tuleb,” ohkab Raasiku apteegi Aruküla haruapteegis proviisorina töötav Marju Rähni. “Kui lihtsalt arvu järgi kuskile pannakse, see on täielik absurd. Inimesed ju elavad tegelikult igal pool.”

“Ma ei arva sellest midagi,” ütleb haldusreformi kohta Aruküla raudteejaama juures Vildivilla kohvikut pidav Aivi Hiibus. “Ma olen väga kaugel kõigest sellest poliitikast ja sihukesest elust. Telekat ma ei vaata, raadiot ei kuula.”

“Kui meile antaks nüüd ise valida, siis mina valiksin Rae valla. Me oleme ikkagi Tallinna poole ehk siis Rae valla poole rohkem avatud. Kooli mõttes, töökohtade mõttes, transpordi mõttes,” arvab kultuuritöötaja Toomingas.

“Teades Raasiku valla kodanike liikumisi, on minu isiklik arvamus – kui Raasiku tuleb kellegagi liita, siis tuleb seda teha terves tükis ja kõige mõistlikum on ta liita Raega,” ütleb Uukkivi.

Siin ei puudu emotsionaalne aspekt. Ehkki Raasiku vallavanem, istub Uukkivi Rae vallavolikogus. Uukkivi elab samuti Rae vallas, peab Kivi turismitalu, mida majandab tema abikaasa.

Uukkivi laiemaks unistuseks on Raasiku, Rae ja Kiili valla ühinemine. “Neil saaks olema väga kompaktne kena territoorium ja kuna rahvaarv on siis ca 25 000, oleks ka võimekus tagatud.”

Säärane liitumine annaks suurvalla, mis oleks (praeguse seisuga) konkurentsitult Eesti rahvarohkeim.