“Raasiku parim tee on valitud!” kuulutas Raasiku avatud teeaedade päeva korraldaja Margit Eerik pidulikult. “Parimaks teeks on… Teemeistrite retsepti järgi valmistatud jook!”

Enne seda, kui päeva lõpuks parim tee rahvahääletusel selgus – iga hääletaja pidi oma lemmiktee kõrval olevasse purki poetama ühe põldoa –, oli mitu kuud tõsist ettevalmistustööd tehtud. See oli esimene avatud teeaedade päev Raasikul ja iga algus on teatavasti raske…

“Kõik korraldavad kohvikutepäevi, meie siin Raasikul siis arutasimegi, et võiksime teistest erineda, teha hoopis avatud teeaedade päeva,” meenutab Margit Eerik ürituse sünnilugu. “Ja usute või ei, aga uuel mõttel oli kohe toetajaid,” naerab Margit, kes igapäevaselt on ametis Kose valla kultuurikorraldajana. Nii et senised kogemused ürituste korraldamisel olid ka teepäeva tegemisel kõvasti toeks.

Kirikumõisa talu perenaine ja peremees Piret Betlem ja Elar Paidu jõudsid kibeda müügitöö kõrvalt aktiivselt ka külastajatega suhelda ning vana kirikumõisa tutvustada. 

“Eks me siis algatuseks natuke mängisime sõnaga “tee””, meenutab korraldaja, “see sõna oma mitme tähendusega, natuke filosoofiline, natuke ennustuslik…”

47 aastat Raasikul elanud korraldaja tunneb oma asumi rahvast – sõna “tee” pani energiad liikuma. Lausa nii ägedalt, et ühinesid mõned koduaiad ka naabervaldadest – Jõelähtmelt ja Anijalt. Kokku osales teepäeval 13 peret, igaühel oma kutse.

Põnevad teeaiad

Ka teejoojate vahel oli väike võistlus, kes kogub aedade külastamisega rohkem templeid. Selleks oli trükitud eraldi reklaamvoldik, kus kirjas teepakkujate nimed ja aadressid, samuti väike tutvustus pakutavale.

Enim külastusi tehti Rätla külas asuvasse dendroparki Smaragd, kus külastajad said uudistada nii dendroparki kui ka teha tutvust alpakadega. Armastuse allee meelitas külastajaid muusika, luule ja armastusega. Soovijad said isegi karaoket laulda. Raamatukogu tšainajas kostitati külalisi aga vene kultuuri ja venepäraste maitsetega.

Teeaed Kunsti Tee meelitas külastajaid võimalusega teha ise kunsti. Kõigil huvilistel oli võimalus glasuurida ja põletada endale ainulaadne keraamiline ese. Kes aga vitraaži vastu huvi tundis, sai tegeleda ka klaasikunstiga.

Kirikumõisa teeaed ja Miku talu

Autod ei tahtnud ära mahtuda ka Raasiku kirikumõisa teeaeda. Külastajate huvi oli arusaadav – kirikumõisa vana lagunev hoone oli üle aastate taas avatud, perenaine Piret Betlem ja peremees Elar Paidu kostitasid külalisi nii soojade pirukate, Mulgi pudru kui ka kalasupiga ega olnud sealjuures seletustega kitsid.

“Minu vanaisa oli siinses kirikus 40 aastat orelimängija – jutustas lapsepõlves mulle põnevaid lugusid kirikuelust. Nii me sattusimegi oma perega kiriku juurde elama. Ja võib öelda, et meil on siin sõna otseses mõttes haudvaikus, naabriteks on ainult surnuaiad: paremal uus surnuaed, vasakul vana ja seal taga veel üks vana surnuaed,” kõneleb perenaine Piret Betlem.

Fotod Ülo Russak 

Naabreid pere ei karda, sest nii vaikseid naabreid pole neil kunagi olnud, kinnitab peremees Elar Paidu.

Kirikumõisa avaras hoones käib aga remont. “Võtsime maja kirikult rendile, teeme korda,” kinnitab peremees. Mis majja pärast selle korda saamist tuleb, seda pererahvas ei avalda. “Tuleb üks kooskäimise ruum, aga mitte külakeskus,” ütleb perenaine lühidalt.

Küll arutab ta naabertalu ehk Miku talu perenaise Angela Moostega külaliste üle – kummas teeaias ikka rohkem uudistajaid käis.

“Teil on ikka ehe talu – kanad, mesilased, marjapõõsad, koduvein…” teab Piret Betlem naabrite, Jõelähtme vallas paikneva Miku talu kohta.

“Teie olete jälle käidavamas kohas, vana põnev hoone käes,” kiidab Angela Mooste omakorda naabreid.

“Eks me kõik ikka oma kodukanti tutvustasime,” sekkub peremees Aavo Mooste heatujuliselt. Temal on just uus suveköök valmis saanud ning nüüd läks töö ja vaev mitmekordselt asja ette. Uut suvekööki külastas rohkem kui sada inimest nii lähedalt kui ka kaugelt.

Sellega, et üritusega tutvustati oma kodukanti ja saadi ka ise rohkem tuttavaks, on päri ka korraldaja Margit Eerik.

“Raasikule on viimasel ajal kolinud nii palju uusi inimesi, et on lausa hädavajalik omavahel tuttavaks saada,” ütles ta õhtusel koosviibimisel ja päevaste kokkuvõtete tegemisel Nurme talus.

Siis hakkas mängima PuuLuup.

Retsept

Raasiku rahva valitud Teemeistrite teeretsept koosneb võrdsetes osades piparmündist, kuivatatud saialillest, põdrakanepist ja leeskputkest. Seda pronksikarva teed tunnustati ülekaalukalt.