Kui Raasiku spordihoonele 16. märtsil nurgakivi pandi, kahtles nii mõnigi, et kas ehitis ikka sügiseks valmis saab. Praeguseks on enamus töid aga tehtud, lindilõikamiseni on jäänud loetud nädalad.
“Igal nädalal on peetud töökoosolekuid tellija, ehitaja ja järelevalvajaga, kus projekt, mis oli sisuliselt eelprojekti staadiumis, arendati korralikuks spordihooneks,” selgitab Raasiku vallavanem Andre Sepp.
Spordihoonet ehitava Nordlin OÜ tööga jääb vallavanem üldjoontes rahule. Nordlin on püsinud eelarvega ette nähtud 2,3 miljoni euro raames ja leidnud ka vajaminevad töömehed, mis üldise tööjõupuuduse tingimuses ei olegi nii lihtne, kui esmapilgul arvata võiks.
“Ehituse valmimise tähtaeg oli septembri alguses. Ehitaja on palunud vaegtööde tegemiseks mõningast lisaega. Veebruarikuus ju ehitus sisuliselt seisis,” toob Sepp argumendiks talvekülmad, miks spordihoone tarkusepäevaks valmis ei saanud.
“Plaanis on Raasiku spordihoone 25. septembril ametlikult avada,” lubab Sepp sedapuhku. 3. oktoobril peetakse hoones juba Kehra ja Põlva käsipallimeeskondade võistluskohtumine.
Eesti Käsipalliliidu esindajad käisid kolmapäeval Raasiku spordihoonega tutvumas ja leidsid, et võistlusmängude pidamiseks on see sobiv.
Suurem kui Kehras
Sandwich paneelidest ehitatud Raasiku spordihoonet katavad fassaadimaterjalina silikaattellised. Spordihoonest sisuliselt poole ehk esimese korruse võtab enda alla ruumikas saal mõõtudega 45×29,5 meetrit. Seal saab mängida korvpalli, võrkpalli, käsipalli, rahvastepalli, jalgpalli ja maahokit.
“Raasiku spordihoone saal on suurem kui Kehras, olgugi et vaid pool meetrit on ta laiem,” muigab Sepp.
Seina ääres on allalastavad tribüünid 500 inimesele. Tribüünide allalaskmiseks kulub vaid minut.
Saali põrandat katab sportlaak, mille alaliikideks on ristlaak ja emalaak. “Emalaaki all on kummipadjad. Kogu põrand vetrub kummipatjadel,” selgitab Sepp.
“Ehitusnorm näeb ette kooli võimla valgustuseks 300 luksi, aga et oleks võimalik liigamänge läbi viia näiteks korvpallis ja võrkpallis, tekib valgusvajadus alates 700 luksist,” selgitab vallavanem.
Hiinas valmistatud tribüünide allalaskmiseks kulub vaid minut. “Tänapäevased kaasaegsed saalid ehitatakse kõik juba 1000 luksile. Kas siin Raasiku spordisaalis saab olema 1000-luksine valgustus,” lubab Sepp. Lakke on paigaldatud vajaminevad LED lambid.
Saali oluliseks komponendiks on heliisolatsioon. “Siin saalis on 300 ruutmeetrit helisummutusseina. Helisummutusplaadid koosnevad kokkupressitud villast,” ütleb Sepp.
Madalamal katavad seina vineerplaadid. “See kaitseb mängijat, kui ta juhtub vastu seina jooksma,” selgitab vallavanem.
Vajadusel saab saali allalastavate kardinatega jagada kolmeks, mis võimaldab korraga kolme võimlemistundi anda.
Saali aknad ulatuvad põrandast laeni. Et mängijad läbi akna ei jookseks, pannakse akende alumiste osade ette kaitsevõrgud. Ülevalt hakkavad aknaid katma valgusribid, et päike mängijatele silma ei paistaks.
Seintel ja laes looklevad torud on ühtlasi nii kütte kui ventilatsioonisüsteem. Torud saavad alguse kooli katlamajast, mis viiakse peagi üle puiduküttele. Torudele on tehtud survestusproovid, aga spordihoone küttesüsteemi sisse lülitatud veel ei ole.
Maa all
Spordihoone ei koosne üksnes suurest pallimängude saalist. Selle keldrikorrusele luuakse jõusaal, mida hakatakse sisustama laupäeval. Sinna paigaldatakse venitusmasinad, samuti jooksurattad ja jooksulindid. Kõrvale aeroobikasaali tulevad peeglid, stange ja matid.
Kolmandasse keldrisaali pannakse ehk lauamängud nagu koroona ja lauatennis. “Kasutusotstarve on hetkel lahtine,” ütleb Sepp. Neljanda keldrisaali võtab enda alla Raasiku põhikooli arhiiv ja ladu.
Keldrikorrusel paiknevad ka kuus riietusruumi ja kaks sauna.
