4781 elanikuga Raasiku vald on haldusreformi käigus sattunud eriskummalisse olukorda. Elanike arv Raasikul nõutud miinimumini ei küüni, naaber ehk 16 709 elanikuga Rae vald nendega ühineda ei soovi.
20. septembril lükkas Rae vallavolikogu tagasi Raasiku valla ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Kuidas on Raasiku vallas sellele reageeritud?
“Pole ju võimalik reageerida muud moodi, kui teadmiseks võtta. Rae volikogu otsust ei saa Raasiku volikogu vaidlustada. Iseasi on teadmine, et Rae volikogu jagunes peaaegu pooleks (10:12) ja seega polnud see väga üksmeelne tagasilükkamine,” kirjeldab Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi.
Riigihalduse minister Arto Aas ei ole Raasikuga ühendust võtnud, et selgitada, kuidas peaks vald käituma pärast ühinemisettepaneku tagasilükkamist.
Diplomaatiline vastus
Harju Elu saatis Arto Aasale küsimused, et riigihalduse ministri seisukoht siiski välja selgitada. Vastamise võttis enda peale Liisi Poll rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast: “Praegu on tulevikku puudutavatele küsimustele raske vastuseid anda, sest kõik ühinemised ja läbirääkimised on veel lahtised. Samuti pole veel teada, kuidas ülejäänud omavalitsused Harjumaal ühinevad. Omaalgatuslike ühinemiste aeg kestab 2016. aasta lõpuni. Valitsus otsustab sundliitmised hiljemalt 15. veebruariks.
Haldusreformi seaduses on minimaalne ühinemiskriteerium 5000 inimest. Seadus näeb paljudel juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt. Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus. Seaduses on tingimused, mida omavalitsused peavad täitma, et erandi rakendamist kaaluda saaks:
hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogiliselt terviku, on pindalaga vähemalt 900 km2 ja seal elab vähemalt 3500 inimest;
arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsuse või nende osa, mis asuvad Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal piirneval alal ning kokku on elanike arv vähemalt 3500 elanikku;
mereliste saarvaldade erand – Eestis on merelisteks saarvaldadeks Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks siiski takistatud loogilise keskus-tagamaa süsteemi ja ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses;
elanike arvu vähenemise erand – kui praegu, ühinemisläbirääkimiste ajal, on uues KOVis napilt üle 5000 elaniku, kuid 2017. aastaks langeb elanike arv alla 5000 (inimeste liikumine, vähenemine jne).”
Naabrid kõhklevad
Raasiku valla ülejäänud kolm naabrit – Jõelähtme, Kose ja Anija – on jäänud äraootavale seisukohale. Raasiku pole neile ühinemisettepanekut teinud ja ka nemad talle otseselt mitte, sest nad on omaette jätkamiseks piisavalt rahvarohked. Jõelähtme vallas elab 6289, Kose vallas 7161 ja Anija vallas 5617 inimest. Mida nad Raasiku tuleviku kohta arvavad?
“Haldusreformi seadusest tulenevalt on neil kolm võimalust: kas mitte midagi teha ja vaadata, mida ütleb riigikohus või üritada aasta lõpuks saada kokku 5000 registreeritud vallaelanikku või teha uus liitumisettepanek järgmisele naabrile. Millise valiku Raasiku teeb, on nende endi otsustada,” arvab Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.
“Kohaliku omavalitsuse tegevuse selles küsimuses otsustavad volikogu ja valitsus vastavalt oma pädevusele. Tean, et mitu väiksema arvuga kohalikku omavalitsust on esitanud riigikohtule taotluse kontrollida vastuvõetud haldusreformi seaduses kohaliku omavalitsusüksuse miinimumkriteeriumi vastavust põhiseadusele. Erimeelsusi tekitanud olulise küsimuse puhul ongi vajalik selliselt toimida,” räägib Kose vallavanem Merle Pussak.
Teatav lootusekiir paistab Anija suunalt. “Raasiku vallavolikogule saatsime jaanuaris koos volikogu otsusega (mitte nõustuda kahe küla liitmisega Raasiku vallaga) kirja, kus andsime teada, et volikogu on valmis arutama liitumist laiemalt, mitte ainult kahe küla näol. Raasiku vallavolikogu meie kirjale ei ole vastanud,” teatab Anija vallavanem Arvi Karotam.
Millised on Raasiku järgmised sammud? “Momendil ootame ära riigikohtu otsuse, samuti oleme kaasamas ka viimasteks kuudeks kampaaniameistrit, et teha aasta lõpus üks massiivne kampaania registrisse tulemiseks. Lisaks muudame oma õigusakte, milles soodustusi tehakse vaid neile, kes on valla registris. Näiteks lasteaiakohatasu puhul peavad olema mõlemad vanemad registris ja vaid siis saab soodustust või siis koostöös Elroniga tasuta rongisõit jms,” selgitab Uukkivi.
