Raamat on selline kingitus, mille väärtus ei ole ajas hääbuv ja mis ei saa otsa – kui ikka õige, saajale sobiv raamat valida.

Kõige raamatusõbralikum rahvas maailmas on islandlased. Selles saareriigis elab vaid 370 000 inimest ehk vähem kui Tallinnas, kuid neil on oma keel ja kultuur, mida nad vägagi väärtustavad.

Ühe inimese kohta antakse seal aastas välja rohkem omakeelset kirjandust kui kusagil mujal. Ja jõulude eel läheb seal lahti raamatuhullus – suur osa raamatuist trükitakse just siis, ja islandlased on väga usinad raamatuostjad ja -kinkijad.

Vähe sellest, Islandil on ka kõige rohkem kirjanikke ühe inimese kohta. Statistika järgi on iga kümnes islandlane avaldanud oma raamatu! Üks neljast islandlasest töötab loomingulises valdkonnas. Selles väikeriigis on uskumatu hulk kirjanikke, luuletajaid, kunstnikke ja teisi loomingulisi inimesi. Tehasetööline võib töölt koju tulles kirjutada luuleraamatu. Poliitik hakkab koju tulles maalima. Kontoritöötaja võtab kätte kitarri ja hakkab musitseerima, jne jne. Väike rahvas, inimesed peavadki tegelema mitme asjaga.

Ärgem unustagem, et just Islandil pandi 13.–14. sajandil kirja Põhjamaade ja maailmakirjanduse kullafondi kuuluvad saagad. Mitte Norras, Taanis või Rootsis. Just Islandil. Ja Islandil pealinn Reykjavik on nimetatud UNESCO kirjanduspealinnaks. Nii et kui kusagilt šnitti võtta, siis just sealt.

Kui raamatuhullushooaeg Islandil novembris lahti läheb, tormavad kõik raamatupoodidesse. Neil on seal isegi süsteem, et jõuluhooajal ostetud raamatuid võib jaanuaris tagastada. Võib ju juhtuda, et mitu sõpra kingivad sama raamatu või on raamat juba olemas.

Milline raamat on hea kingitus?

Kirjastuse Tänapäev juhil Tauno Vahteril läheb vastates nägu muigele. „Jaa-ah, keeruline küsimus. No proovime,“ alustab ta. Järele mõeldes ütleb ta: „Raamatuid tasub kinkida mitut moodi – näiteks valida nii, et kingitud raamat teeb rõõmu selle saajale või siis valida selle järgi, et see näitab seda, milline kinkija on, või siis millisena ta tahab ennast näidata.“

Suvaline raamat ei pruugi tema sõnul rõõmu teha rohkem kui bensiinijaamast ostetud kingitus, nii et tuleb võtta natuke aega ja uurida ja mõelda, mis võiks rõõmu teha. „Pudelid tühjenevad kiirelt, sokid sööb pesumasin, kampsunid on niikuinii alati koledad – hea raamat kestab kauem,“ selgitab Vahter.

Raamatufänn Tiit Pruuli märgib, et tema firma Go Group on aastaid teinud põhiliseks jõulukingiks oma klientidele ja partneritele raamatu. „Raamat pole pudel veini või kommikarp, mis on homseks otsas. See jääb kingi tegijat meenutama veel pikaks ajaks. Kingin tihti oma sõpradele raamatupoe kinkekaarte, sest siis on neil endil võimalik meelepärane teos valida,“ ütleb Tiit Pruuli.

Lastele soovitab Krista Kaer väga Katariina Libe raamatud „Kuningas, kes kartis kummitusi“.

Psühholoog, Psühhobussi juht Kadri Treial arvab, et raamat võib olla hea kingitus, kuid siiski pole mitte kõik inimesed erinevatel põhjustel suured lugejad ega iga žanri paadunud fännid.

„Raamatuid on erinevaid ning mitte-nii-suurele raamatuhuvilisele sobivad erilisemad žanrid. Näiteks Juure, Vilmsi, Contra ja Lompi teos „Poeetiliselt korrektne“ on vaimukas lugemine ka neile, kes servast-servani sisutihedat teksti pärast pikka päeva enam lugeda ei jõua. James Stewarti „Dinosaur therapy“ on aga vaimset tervist koomiksi abil kirjeldav raamat pigem täiskasvanud lugejale,“ lausub Treial.

Kingi lapsele raamat!

Kirjastuse Varrak juhi Krista Kaera hinnangul on raamat suurepärane kingitus eelkõige lapsele, sest lapsed peaksid kasvama üles koos raamatutega. „Siis on nende maailm ja sõnavara palju avaramad ja neil läheb igati elus paremini. Ja minu meelest on igal täiskasvanul aeg-ajalt vaja ennast raamatutesse kaotada, olgu need siis müüdid või tänapäevased teosed, sest raamatute lugemisel mõtted selgivad ja maailma hullumeelsus taandub,“ ütleb Kaer.

Lastele soovitab Krista Kaer väga Katariina Libe raamatut „Kuningas, kes kartis kummitusi“ ja täiskasvanutele Claire Keegani „Sellised väikesed asjad“. „Keegani raamat annab usku inimestesse ja seda on ju ikka vaja,“ lisab Kaer.

Kirjastaja ja kirjanik Juku-Kalle Raid on kindlal veendumusel, et raamat pole mitte niisama hea jõulukink, vaid üleüldse ainuvõimalik jõulukink. „Paar näidet: piparkoogid süüakse ära ja nad saavad sel juhul otsa. Raamat otsa ei saa. Erinevalt piparkookidest, mida ei ole võimalik teist korda ära süüa, on head raamatut alati võimalik uuesti lugeda,“ selgitab Raid.

„Teiseks on raamat – ehkki me peame teda ju rahaliselt küllalt kalliks – ikkagi märgatavalt odavam, kui mingid lollid vidinad, mida üksteisele osta harrastatakse, mida tegelikult keegi ei vaja ja mis ei tekita ühtki pidevat positiivset emotsiooni, vaid lihtsalt suure ökoloogilise jalajälje,“ lisab Raid järele mõeldes.

Ja kolmandaks leidub kingituste seas tema sõnul reeglina üsna vähe tooteid, mis kingisaajat harivad, targemaks, paremaks ning empaatilisemaks muudavad. „Veekeedukann näiteks on niikuinii olemas ja peale selle ei aita nimetatud asjandus mitte kuidagi maailma asjadest paremini aru saada. Juba koraanis on kirjas, et hea sõna on kauni puu sarnane: tema juured peituvad sügaval maa sees, aga oksad riivavad taevast!“ kõneleb raamatuisse pühendunult suhtuv Juku-Kalle Raid.