Käimas on maailmas ainulaadne hiite kuvavõistlus, milles osalejatel palutakse saata fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest nii Eestist kui ka laiast ilmast, nii värskeid kui ka varasemaid jäädvustusi.
Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.
„Meile teadaolevalt teist sellist võistlust ei ole. On küll erinevaid pärandile pühendatud fotokonkursse, kuid ainult looduslikele pühapaikadele pühendatud rahvuslikust ega rahvusvahelisest võistlusest pole me kuulnud,“ rääkis rahvakultuuri uurija ja Hiite Maja juhataja Ahto Kaasik Harju Elule.
Võistlus jäädvustab traditsioone
SA Hiite Maja eestvedamisel juba 17. aastat korraldatav võistlus on Kaasiku sõnul hea põhjus oma pärandit, kodukohta ja kodumaad paremini tundma õppida ja ühtlasi vabas õhus liikuda. Kuid sellel on ka sügavam ning pikaajalisem tähendus ja mõte traditsioonide jäädvustamisel.
„Võistlus aitab jäädvustada pühapaikade tänase seisu. Looduslike paikadena on nad ju pidevas muutumises. Võistluse vahendusel oleme pea igal aastal saanud andmeid ka seni teadmata pühapaikadest. Seega aitab kuvavõistlus kaasa pühapaikade kaardistamisele,“ selgitas Kaasik, kes on pühapaikadest kirjutanud mitu raamatut.
Võistlusele oodatakse kuni 15. oktoobrini fotosid hiitest, pühadest allikatest, kividest, jõgedest, järvedest jm. Seega on just eelseisval nädalavahetusel põhjust teha üks käik loodusesse, otsides veebilehelt kaart.hiiepaik.ee enda jaoks välja põnevamad kohad.
Võistlusele oodatakse kuni 15. oktoobrini fotosid hiitest, pühadestallikatest, kividest, jõgedest, järvedest jm. Seega on just eelseisval nädalavahetusel põhjust teha üks käik loodusesse, otsides veebilehelt kaart.hiiepaik.ee enda jaoks välja põnevamad kohad.
„Kuivõrd kuvavõistlus on keskendunud soome-ugri rahvastele, siis aitab see teadvustada ja väärtustada meie ühist pärandit. Käimasoleval hõimukuul on seda eriti kohane meelde tuletada,“ lisas Kaasik.
Uurali rahvaste peaauhinna võitis mullu Vadim Madijarov fotoga „Kaotatud tõdede valu“. Venemaal Baškorstani vabariigis asuvas Mitjraevo hiies käisid kohalikud inimesed vanasti perekonniti palvetamas, palusid jumalatelt edu, õnne ja head saaki. FOTO: Vadim Madijarov / Hiite kuvavõistlus Kust leida pühapaiku?
Looduslikud pühapaigad on Kaasiku sõnul meie vanimad looduskaitsealad ning paljud neist on ka praegu elavas kasutuses. Looduslik pühapaik on mets, puu, kivi, veekogu, pinnavorm või maa-ala, mida on pühaks pidanud juba meie esivanemad. Pühapaikade hulka loetakse ka vanade matusetavadega seotud ristipuud, rannakülade titekivid, tervenduspaigad ning liukivid.
Eesti tuntuimad pühapaigad on Otepää Pühajärv, Suur ja Väike Taevaskoda, Kaali Pühajärv, Panga pank, Saula Siniallikad, Jägala juga, Tamme-Lauri tamm, Kuremäe hiiemägi, Võhandu Pühajõgi jt.
Tallinnas soovitas Kaasik üles otsida Pühamäe hiie, mis aadressi järgi asub lausa Kesklinna linnaosas, kuid paikneb tegelikult Tallinna lennujaamast pisut mööda sõites paremat kätt. Seal oli ajalooline Mõigu küla.
„Kui veidi kaugemale sõita, siis võluvad kindlasti Lehmja hiietammik, Saula Siniallikad, Jägala juga, Tülivere hiietamm,“ andis Kaasik nõu.
Maa-amet on Hiite Maja abiga loonud Eesti pühapaikade kaardi, mis tasub enne väljasõitu üles otsida kas maa-ameti kaardirakendusest või saidilt kaart.hiiepaik.ee.
Enamik pühapaikadest on kaardistamata
Kahjuks on peamine mure pühapaikadega jäänud viimastel aastakümnetel samaks – enamik neist on ikka veel kaardistamata. Eestis leidub hinnanguliselt 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest u 2000 on kantud kaardile.
„Seepärast saab meie loodus- ja kultuuripärand sageli teadmatusest kahjustada ja on unustamise tõttu ka lõplikus hävimisohus. Pühapaigad on täies mahus kaardistatud neljas kihelkonnas. Väikesemahuline eeluuring on tehtud üle poole Eestis, kuid rahapuudusel on seegi jäänud venima,“ ütles Kaasik.
Mida saab ära teha? „Kui seda loeb mõni riigi raha käsutav poliitik või ametnik, siis palun lõpetage muinsuskaitseameti närutamine ja eraldage neile toetust kasvõi eeluuringu lõpetamiseks,“ esitas Kaasik üleskutse olukorra parandamiseks.
Ettevõtted, kes on valmis panustama meie kultuuri ja pärandisse, võivad toetada Hiite Maja juba 16 aastat kestnud tegevust pühapaikade kaardistamisel ja looduslike pühapaikade kaardi täiendamisel.
Iga inimene, kes teab mõnda rannakülade titekivi, liukivi, silmaallikat, hiiekohta või muud looduslikku pühapaika, mida pole kaardil, võib sellest teavitada Hiite Maja e-posti aadressil juhatus@hiis.ee.
INFO
Hiite kuvavõistluse info
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot.
Lisaks rohkesti eriauhindu teemadel nagu hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, tavad, tervis, hiie valu, saared, Vana-Võromaa, Virumaa jm.
Seoses rahvusvaheliste sanktsioonidega ei määrata ka sel aastal rahalisi auhindu Vene Föderatsiooni ja Valgevene elanikele.
Kuvavõistlus toimub eesti, soome ja vene keeles ning keskendub soome-ugri rahvaste ühisele pärandile.
Lähem teave, võistluse eeskiri ja kuvade üleslaadimine võistluse veebilehel www.hiis.ee/kuva/2024.
Hiite kuvavõistlust korraldab SA Hiite Maja, kaaskorraldaja Soomes on Taivaannaula ühendus. Toetavad: Eesti kultuurkapital, Eesti kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv, Võru instituut, Fenno Ugria, Eesti pärimusmuusika keskus, Maavalla Koda, Tihuse hobuturismitalu, Tagavälja talu, Alar Krautmani terviseakadeemia, Hiiepaik, Põline Pere, LüüTürr jt.
