Pärast pikka sügist ja talve on päikese käes peesitamine paljude jaoks tore unistus.
Päikesekiirgus koosneb erineva lainepikkusega komponentidest ja lisaks otseselt nahaga tuntavale soojusele ja silmaga nähtavale valgusele tekitab päike inimese jaoks nähtamatut ultraviolettkiirgust. Just päikeselt pärit UVA ja UVB kiirguslained on põhjuseks, miks nahk päikese eest kaitset vajab. Vahendeid selleks on sadu.
UVB kiirgus on intensiivseim keskpäeval, avaldades mõju peamiselt naha väliskihile ja põhjustades päikesepõletust. UVA kiirgus seevastu on salakavalam, omades mõju kogu päeva vältel, levides ka läbi pilvede ja aknaklaasi ning jõudes sügavamate nahakihtideni. UVA kiirgus põhjustab pikaaegseid nahakahjustusi nagu naha enneaegne vananemine, elastsuse vähenemine, hüperpigmentatsioon ja kortsude teke.
Liigne UVA ja UVB kiirgus on mõlemad potentsiaalseks tekkeallikaks naharakkude DNA kahjustustele, mis kokkuvõttes võib viia nahavähini.
Efektiivseim kaitse
Kõige parem päikesekaitse on otsese päikesevalguse vältimine, varjus püsimine või naha katmine riietega. Võimaluse korral tuleks keskpäevast päikest vältida, kuna siis on päikeselt tulenev UV-kiirgus kõige intensiivsem. Päikesekaitsevahendid sisaldavad enda koostises aktiivkomponente, mis kaitsevad nahka UV-kiirgust tagasi peegeldades, seda nahal hajutades või endasse imendades.
Poelettidel on nii keemilised kui ka mineraalide põhjal valmistatud kreemid, mis on efektiivsed vahendid naha kaitsmiseks UV-kiirguse eest. Mineraalne kaitsevahend toimib füüsiliselt ja selle toime algab kohe pärast nahale kandmist. Keemilise kaitse puhul hakkab toime 15–30 minutit pärast nahale kandmist, kui toimeained on jõudnud nahka imenduda.
Liigne UVA ja UVB kiirgus on mõlemad potentsiaalseks tekkeallikaks naharakkude DNA kahjustustele, mis kokkuvõttes võib viia nahavähini.
Valikus on ka puhtalt looduslikku päritolu õlisid, mis rohkemal või vähemal määral nahka päikese eest kaitsevad.
Kahju organismile ja keskkonnale
„Mineraalse toimeaine puhul on oluline jälgida, et toimeaine oleks mitte-nano kujul, mis on lä bimõõdult piisavalt suured, et välistada nende läbi naha organismi imendumine. Mineraalsete mitte-nano osakeste miinuseks on nahale jääv valge varjund, mis võib paljude jaoks tunduda ebaatraktiivne, kuid sellega on tagatud päikesekaitse toimivus,“ räägib seebipood.ee looja Magnus Räpp.
Päikesekaitsevahendid mõjutavad otseselt ka keskkonda, sattudes vette ja ohustades vee-elustikku. Foto Frederico Giampieri, unsplash.com Kreemi poolt jäetav valge varjund on seega justkui hea kontrollimehhanism, mille abil saad kindel olla, et oled UV-kiirguse eest kaitstud. Eriti vajalik on see väikeste laste puhul, kelle nahk on õrnem ja altim päikesekahjustuste tekkele. Tundliku ja õrnema naha puhul ongi soovitatav kasutada pigem mineraalse filtriga kaitsevahendit, mis on nahasõbralikum.
Naha kaitsmise põhimõtted
Nahale kantud päikesekaitsevahendit tuleks uuendada vähemalt iga paari tunni tagant. Sportimiseks, sealhulgas veespordi tegemiseks ja pikemaks päikese käes viibimiseks sobivad spetsiaalse vee- ja higistamiskindla formuleeringuga kreemid, mis jätavad nahale paksema, silmaga nähtava kreemikihi, pakkudes nii ka tugevamat ja kauakestvamat kaitset.
„Päikesekreemi valides on seega kõige olulisem jälgida, et kreem pakuks kaitset nii UVA kui ka UVB kiirguse eest (otsi pakendilt inglisekeelset märgistust broad spectrum) ning selle kaitsefaktor (SPF) oleks vähemalt 30. Võimalusel eelistada mineraalse filtriga kaitsevahendit, sest see on naha- ja keskkonnasõbralikum,“ soovitab Magnus Räpp.
„Päikesekaitsefaktor ehk SPF (Sun Protection Factor) näitab päikesekaitsevahendi poolt pakutava kaitse tugevust. SPF30 faktoriga päikesekaitsevahend blokeerib ligikaudu 97% nahale langevast UV-kiirgusest, samal ajal kui SPF50 faktor pakub UV-kiirguse eest kaitset ligikaudu 98%. See erinevus võib tunduda väike, kuid pikemaajalise päikese käes viibimise korral võib omada märkimisväärset mõju,“ lisab ta.
Loodust hoides pruuniks
Pruunistamist ja päevituse teket soodustavate päevitusõlide toime seisneb nahale langeva päikesekiirguse mõju võimendamises. Seega suurendavad sellised tooted ka päevitamisega ja UV-kiirgusega kaasnevaid riske. Päevitust soodustavad õlid ei oma päikesekaitsefaktorit, jättes naha päikesekiirguse negatiivsete mõjude eest kaitseta. Naha pruunistumine on juba iseenesest märk naha kahjustumisest, millega nahk püüab ennast edasiste kahjustuste eest kaitsta.
Looduslikumat valikut eelistades saab kasutada näiteks vaarikaseemne õli, mis sisaldab hinnanguliselt 30–50 SPFi. Samuti on kõrge, umbes 30 SPF tasemega, porgandiõli, ja 20 SPF tasemega linaseemneõli ja nisuiduõli.
Pruunistamist soodustavad tooted suurendavad päikesekiirgusega kaasnevaid riske. Foto Matheus Vincius, unsplash.com Päikesekaitsevahendid mõjutavad otseselt ka meid ümbritsevat keskkonda. Neid kasutatakse enim just rannas, kust see satub edasi veekeskkonda, põhjustades veereostust ning olles potentsiaalseks ohuks vee-elustikule.
„Tahtes teha võimalikult looduslikku ja keskkonnasäästlikku valikut tuleks lähtuda põhimõttest – mida vähem on tootes erinevaid koostisosasid, seda parem nii meie enda organismile kui ka meid ümbritsevale keskkonnale,“ ütleb Räpp.
Lisaks koostisele on aga oluline ka toote pakend. Plastireostusest on kujunemas üks kaasaja tõsisemaid keskkonnaprobleeme üle kogu maailma ning sellega kaasnev mikroplasti üha laialdasem levik on tõsine väljakutse kogu inimkonnale.
