Vabatahtlik töö mitmetel elualadel kogub populaarsust – põhilised valdkonnad on pääste, korrakaitse, eakate või erivajadustega inimeste abistamine, tegutsemine lastega ning viimastel kuudel ka sõjapõgenike toetamine ja abistamine.
Vabatahtliku seltsilise liikumine sai sotsiaalministeeriumi projektina alguse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tiiva all aasta tagasi ning selle siht on saada paari aastaga toimima süsteem, kus hoolekandes löövad agaralt kaasa ka vabatahtlikud.
Senise tegevusaja jooksul on moodustatud seltsiliste tuumikud üle terve Eesti, toeks on oldud rohkem kui kahesajale abivajajale, ennast on vabatahtliku seltsilisena kirja pannud üle saja inimese.
Nagu toodud numbritest näha, leidub Eestimaal palju inimesi, kes soovivad heast südamest kaaskondseid aidata selle eest rahalist tasu küsimata. Nii ongi praegu kujunenud olukord, et priitahtlikke jätkub, pigem otsitakse neid, kes seltsilisest puudust tunnevad. Siin tuleb mängu tiheda koostöö vajalikkus kohalike omavalitsustega (KOV) ja kogukondadega, sest just valdade ja linnade sotsiaalosakondades ja kogukondades on kõige täpsem info neist elanikest, kes sellelaadset abi vajada võiks.
Projekt loob aluse toimivale süsteemile
Projekti Harjumaa piirkonna koordinaator Karin Talalaev ütleb, et seltsiline pakub tuge vajavale inimesele, olgu selleks siis eakas, puudega või nüüd ka Ukrainast saabunud põgenik, võimalust vabalt suhelda ja oma sisemaailma avada. Seltsiline on valmis kokkulepitud ajal oma hoolealuse juurde tulema ja temaga kas siis lihtsalt maailma asjadest vestlema või ka midagi ette võtma.
See on ennekõike emotsionaalne tugi, mitte igapäevase toimetuleku abi. Seega seltsiline ei asenda sotsiaaltöötaja ülesandeid. Viimase osutamine peaks jääma ikka abivajaja lähedaste või siis kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hooleks. Projekt kestab 2023. aasta novembrini.
„Eesmärk on, et iga omavalitsuse sotsiaaltöötaja teaks ja tunneks oma piirkonna vabatahtlikke, keda saab siis kokku viia näiteks inimestega, kes on juba jäänud või kellel on oht jääda üksikuks,“ selgitab Karin Talalaev projektiga seatud sihte.
„Projekti üks eeldatav tulemus on see, et eakas ja sageli üksi elama jäänud inimene saaks võimalikult kaua elada oma elu kodus, oma tavapärases turvalises keskkonnas ega peaks tingimata mõnda hoolekandeasutusse kolima või siis koduhooldusteenusele minema. Selleks aitab seltsiline hoida tema emotsionaalset seisundit n-ö toonuses, pakkuda inimesele aktiivset laadi tegevust, osaleda kogukondlikus elus hoida keha aktiivsena või veeta lihtsalt mõnusalt aega.“
Vabatahtlik seltsiline erineb KOV-i sotsiaaltöötajast ennekõike sellega, et ta toetab abivajajat emotsionaalselt, aga ei tee tema eest ära mingeid eluks otseselt vajalikke töid ja tegevusi. Näiteks ei käi poes toidukraami toomas, ei lõhu puid, ei keeda suppi ega roogi lund.
Jah, ega need abistavad tegevused ole otseselt keelatud, näiteks vähese liikumisvõimega inimesega koos poes, pargis jalutamas või kunstisaalis käimine tuleb kõik kõne alla. Sõltub sellest, kuidas igal eraldi juhul kokku lepitakse.
„Vabatahtlik seltsiline on nagu sõber – ta tuleb ja suhtleb, loob hea meeleolu, tõstab tuju. Ning selle tulemusel tunneb teine inimene ennast suhtlemisse ja üldse elu-olusse kaasatuna,“ kirjeldab Karin Talalaev seltsilise tegevust. „Meie vabatahtlikel on palju huvitavaid kogemusi, mida oma hoolealustega ette võetakse. Me praegu väga loodame, et järgmise aasta augustiks on süsteem n-ö paika loksunud ja jätkub ka ise, ilma selle koordineeriva projektita. Sest vabatahtlikke, kes tahavad teisi aidata, on meil tõesti väga palju. Pool Eesti inimestest teeb ühel või teisel moel vabatahtlikku tööd.“
Aitab vabaneda vanaduse masendusest
Nii kinnitab vabatahtliku seltsilisena tegutsev Kaija Kokk, et tema ootus priitahtlikuna ei ole sellest mingit otsest kasu saada vaid siiralt inimestele seltsi pakkuda, kui see tema võimuses on. Ta on seda meelt, et kõige olulisem, millega ta aidata saab, on emotsionaalne tugi.
„Sotsiaaltöötaja küll käib, aga ta käib kiiresti läbi, tal pole aega. Mis on ka täiesti mõistetav, sest tal on ju vaja palju inimesi külastada. See on tema töö ja tal pole lihtsalt mahti emotsionaalsetesse vestlustesse laskuda,“ räägib Kaija Kokk. „Minu hoolealune on alati väga rahul, et saab kellelegi oma rõõme jagada ja kurtmisi kurta. Eakad inimesed kipuvad tihti masendusse langema. Meie aga võtame kätte ja läheme kusagile välja maalima. Tal olid kõik vajalikud tarbed muide juba varasemast olemas, aga ta polnud neid kasutanud. Ei olnud lihtsalt võimalust, kuigi sisimas pakub see talle huvi ja rahuldust. Tore on näha, kuidas inimene siseneb hoopis teise maailma ja masendus tema näost kaob. Maalides on meie omavaheline kontakt palju tugevam ja nii me siis püüame kuue värviga kõiki teisi värve kätte saada.“
Tundeline heaolu lisab elule värvi
Ka juba enne seda projekti vabatahtlikuna mitmel alal kaasa löönud Aali Lilleorg ütleb, et kui oled juba korra priitahtlikku tööd teinud, siis jääb see pisik sinusse pesitsema ja nii ta leidiski oma järgmise väljakutse eakatele seltsi pakkujana.
„Kui ma nägin, kuidas tuttavad käivad vabatahtliku seltsilisena vanemate prouadega jalutamas, siis see nakkas kohe ka mulle külge. See on ju nii tore, kui saad kellelegi, kes seda tõesti vajab, tuge pakkuda,“ kirjeldab Aali Lilleorg oma tundeid. „Minule meeldib väga ka nn telefoniseltsiliseks olemine. Mul on ka selliseid inimesi, kellega me vestleme telefonitsi ja ka see on väga vahva.“
Vabatahtliku otstarbena näeb ta pigem seda, et seltsiline ei tee oma inimese eest otseselt midagi ära, aga toetab ja abistab teda tema mõtetes ja tegevustes.
„Me panustame vabatahtlike seltsilistena ühiskonna sotsiaalsesse tervisesse,“ paneb Aali Lilleorg oma missiooni lühidalt sõnadesse. „Minu abistatav, alles hiljuti oma 90 aasta juubelit tähistanud naisterahvas vajab rääkimist, kuulamist, suhtlemist. Ta on väga huvitav inimene ja selgus, et sünnipäeva tähistamine on talle väga oluline. Me siis koos pidasime päev hiljem tema tähtpäeva, võtsin kaasa lilled ja ingverijoogi ning jõime seda kristallpokaalidest. Ning ta läks sellest väga elevile ning oli aru saada, et inimene on õnnelik. See kõik pakub endale ka rahuldust ja see ongi see, mille pärast mina seda tööd teen.“
Seltsiline aitab tegutseda
Vabatahtlikuna lausa mitmel rindel toimetav Lev Pitsugin on ühe oma hoolealusega – eaka härrasmehe Jaaniga välja arendanud mitu ajaviidet, mida Jaan üksipäini ei saaks ette võtta, kuigi hinges ta seda väga soovib. Paraku aga on tervis selline, et omal jõul ta enam majast välja minna ei riski.
Nüüd saab ta aga koos seltsilisega minna näiteks puutöökotta, ja isegi, kui ta seal ise otseselt midagi korda ei saada, tunneb Jaan nendest käikudest suurt rõõmu, muutub avatuks, jutukaks ja Levi kinnitusel on näha, et see kõik süstib temasse uue annuse elurõõmu.
„Vabatahtlik seltsiline on nagu sõber – ta tuleb ja suhtleb, loob hea meeleolu, tõstab tuju.“ Karin Talalaev
Sotsiaaltöötaja käib Jaani juures igal tööpäeval ja elulised vajadused saavad tal rahuldatud ilma priitahtlikuta.
„Jaanil on oma töökoda, aga ta ei saa enam õigupoolest midagi ise teha. Käed värisevad ja kruvikeeraja ei püsi ka peos. Aga tal on suur huvi selle töö vastu. Ta soovib n-ö sõbraga koos midagi teha. Mehed saavad aru, millest ma räägin,“ kirjeldab Pitsugin. „Ma olen Jaani pool kaks tundi nädalas, aga tema sugulased räägivad, et ta juba pikalt ootab seda aega. See on tema jaoks n-ö huvide pinnalt suhtlemine. Näiteks käisime ehituspoes, kus ta polnud käinud üle aasta. See oli Jaanile päris elamus kohe.“
Pitsugin märgib, et üksinda Jaan enam väljas käia ei julge, sest võib teadvuse kaotada ja kukkuda, aga tahtmine käia ja ringi toimetada on tal olemas. Seltsilisena saab ta Jaani selles turvaliselt abistada.
Kuidas saada seltsiliseks
Kes tahab saada vabatahtlikuks seltsiliseks peab kõigepealt oma soovist teada andma. Seejärel vestleb koordinaator soovijaga ja selgitab välja ootused, motivatsiooni, oskused jm. Peale selle kontrollitakse sooviavaldaja tausta, näiteks on kohustuslik karistusregistri väljavõtte esitamine. Sõnaga – seltsiliseks pürgija peab olema igas mõttes seadusekuulekas ning oma väärtustelt sobima sellise ülesande jaoks, kuna sotsiaalvaldkond on väga tundlik ja eks me kõik ole kuulnud ka kuritarvitamisi.
Kui juba ollakse seltsiline, siis MTÜ pakub täiendavat tuge. Vabatahtlikele toimub klubitegevust, koolitusi ja vajadusel ka nõustamist eri olukordadega toimetulekuks.
Harjumaal on vabatahtlikel seltsilistel kokkulepped sõlmitud kuue vallaga. Pärast Ukraina sõja puhkemist ja põgenike Eestisse saabumist on seltsiliste tegevusse lisandunud ka sõjakoldest tulnud inimesele emotsionaalse toe pakkumine, kui nad seda peaksid vajama.
Seltsiliste tegevuse kohta leiab infot lehelt kodukant.ee.