4. detsembril andsid vabariigi president Kersti Kaljulaid ja liikumine Kodukant tänuüritusel Estonia talveaias üle aasta vabatahtlike aumärgid. Tänu pälvis ka Muraste elanik ja aktivist Evar Ojasaar.
Autasustatute hulgas oli tänavu kümme aktiivset inimest, viis juhendajat või kaasajat ning kaks ettevõtet. Tunnustati nii 94-aastast Pärnu meest Henno Seppa kui ka 16-aastast Tallinna raamatukogu abilist Norman Aasmad. Harjulastest võttis autasu vastu Evar Ojasaar Harku vallast. Talle jäävad mälestuseks tänukiri, aasta vabatahtliku märk ning kunstnik Kadri Jäätma keraamika.
Mõned päevad pärast riigipealt tunnustuse saamist vastas äriinfotehnoloogia alal töötav mees Harju Elu küsimustele.
Kui kaua olete Murastes elanud ja sealse külaseltsi tegemistes kaasa löönud?
Murastes elan alates aastast 2005, Harku vallas olen elanud varasemast ajast ehk aastast 1999. Külaseltsiga liitusin kolm aastat tagasi. Seda sooviga kogukonna tegemiste ning arengutega kursis olla. Aga üsna märkamatult ja kiiresti kaasati mind ka seltsi aktiivsesse tegevusse.
Mis tõi nüüd Teile ühena paljudest aasta vabatahtliku tiitli?
Sellele küsimusele on tõsiselt raske vastata. Olen püüdnud lihtsalt abiks olla seal, kus seda on vajatud. Kaitseliidu ning abipolitseiga liitusin soovist anda oma panus riigi- ning korrakaitsesse. Abipolitseiga liitumise üks ajend oli ka külaseltsis tekkinud idee muuta koduasula seeläbi turvalisemaks.
Mida tegevuses abipolitseinikuna esile tõsta?
Abipolitseinike peamine tegevus on osalemine patrullides ning reididel ehk kaasalöömine tavapärases politseitegevuses. Minu jaoks on see väga kasulik kogemus, mõistmaks politsei tegevuse põhimõtteid ning väga suurt keerukust.
Samas olete veel Kaitseliidu liige. Kuidas kõike jõuate?
Liitudes Harku rannikukaitse üksikkompaniiga, oli minu soov anda panus Eesti kaitsesse, ning kuna ma ei olnud käinud kaitseväeteenistuses, siis omandada vastav sõjaline haridus – õppida ennast ja Eestit vajadusel kaitsma.
Meie kompanii alustas tegevust kaks aastat tagasi, oleme osalenud mitmetel Kaitseliidu sisestel õppustel, ühiselt politsei- ja piirivalveametiga ning korraldanud ka oma õppusi. Võib öelda, et meie traditsioonid on jõulukuuse viimine mõnda Harku valla kooli ning osalemine Muraste külaseltsi korraldataval öömatkal 23. veebruaril.
Tegevused Muraste külaseltsis. Mida uut ja vajalikku olete tänavu ära teinud?
Muraste külaseltsi tegevust lähemalt jälgides on mind alati hämmastanud selle ühenduse aktiivsus. Väga palju häid ideid, mis leiavad läbi projektitaotluste ka rahastuse, intensiivne partnerlus vallaga. Seeläbi on külas toimunud kiireid arenguid. Paigaldatakse turvakaamerad küla olulistesse sõlmedesse, luuakse rulapark, toimuvad kino- ja kontserdiõhtud, perepäevad, keeleõpped, ringid. Tundub, et kõik tuuakse koju kätte.
Kes Teie lähikonnast või sõpradest väärinuks veel tunnustust?
Olen paljude heade algatustega lihtsalt kaasa läinud, nende loojateks on tihti teised aktiivsed inimesed. Seetõttu olen ma tunnustuse eest tänulik tegusatele inimestele Muraste külaseltsist, Kaitseliidu Harku rannikukaitse üksikkompaniist, Muraste naabrivalve sektorist ja Tilgu taliujujate grupist. Minu jaoks on see tunnustus just neile mõeldud.
Kuidas saada heaks taliujujaks?
Talisuplejaks saab nii, et tuleb enda jaoks mõelda mõjuv põhjus, miks seda teha, soe seltskond sarnaselt mõtlejaid, uurida teiste suplejate kogemusi ning soovitusi ja viimaks selle juures endale kindlaks jääda. Kui esimeste kordadega ennast pisut ületades saada kätte see hea tunne, siis on sõltuvus tagatud.
Kas riigi tugi vabatahtlikele on piisav? Või annaks midagi veel parandada ja rohkem toetada?
Riigi tugi on kindlasti olemas. Näen seda nii Kaitseliidu kui abipolitsei osas. Kindlasti peaks riik väga hoolikalt kaaluma, millises mahus on vabatahtlikud suutelised toetavaid tegevusi kandma. Tuleb vältida nende ülekoormatusest tulenevat läbipõlemist.
ARVAMUS
Eha Paas
Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht
Vabatahtlikud teevad meie ühiskonnas üliolulist tööd, aidates kaasa teenuste pakkumisel ja kitsaskohtade lahendamisel. Evar Ojasaar esindab just seda, mida üle Eesti paljud tublid vabatahtlikud kogukonnaseltsides on. Nad on multivabatahtlikud.
Evar tegutseb sageli märkamatult. Ometigi on tema sõnal alati kaalu ning ta on eeskuju paljudele. Tema tegevus vabatahtlikuna on muljetavaldavalt lai: Tabasalu ühisgümnaasiumis on ta vanematekogu esimees, külaseltsis aga juhatuse liige. Lisaks aktiivne abipolitseinik ja kaitseliitlane. Viimasel neljal aastal on Evari eriline kirg talisuplus ning „Tilgu hülgete“ nimelise algatuse eestvedamine. Ta on heas mõttes õige eestlane: hingelt ja südamelt rahvuslane. Kuid lisaks selle on ta hooliv ja arvestav ka mujalt tulnute või üldisest massist erinevate suhtes.
