30. novembri ehk Eesti omariikluse põlistumise päeva keskhommikul andis riigipea Alar Karis Valkla mälestuskivi juures kodanikuõpetuse välitunni. Seda Kuusalu keskkooli noortele, kes valmistasid ette koolipere küsimused ja tegid intervjuu. Kohalesaabunuid tervitas äsja 150-aastaseks saanud Kuusalu pasunakoor.
Vabariigi president Alar Karis saabus vabadussõja mälestuskivi juurde Valklasse kell 11. Riigipea austas langenute mälestust lillekimbuga. „Nendel päevadel tähistame matemaatilist murrangut, mil Eesti on olnud alates 1918. aastast kauem iseseisev kui sõltlane ehk okupeeritud,“ põhjendas riigipea, miks just nüüd ja selles paigas välitundi pidada.
30. novembril sai Eesti vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust. Iseseisvuse väljakuulutamise järel tuleb kõikide okupatsioonide ajal oma riigi päevi kokku 18 950.
„„Siia maani ja mitte kaugemale!“ lubab tekst Valkla kivil. Vabadussõja ajal oli paljudel julgust ja tarkust hakata vastu suurele vastasele, kelle vägi näis määramatult võimas ja tundmatu. Siin peatus rinne ja võit pöördus meie poole,“ rääkis president Karis. Täna on meil aga teised mured ja teised rinded kui 103 aastat tagasi.
Mitu rinnet
Riigipea sõnul puudutab hübriidkriis Valgevene-Poola ja Valgevene-Leedu piiril ka Eestit.
Surve all on meie liitlased ning seal on Euroopa Liidu ja NATO välispiir. President Karise sõnul tuleb ühelt poolt kaitsta inimesi, keda Lukašenka režiim kasutab piiril relvana ja teisalt sundida Lukašenka taganema. „Need ülesanded saab lahendada vaid Euroopa Liidu üksmeelses tegutsemises,“ rõhutas president.
Teise rindena nimetas riigipea koroonaviirust. Kahjuks ei kehti selles võitluses deviis „Siia maani ja mitte kaugemale“. Viiruse piiramisrõngas on tugev ja see on valusalt ka meie tagalas. „Vajame nüüd tarkust ja julgust kanda igaühe vastutust kogu ühiskonna eest, mis tähendab oskust näha enda õigustest kaugemale, näha ühiskonda laiemalt. Selliste kriiside lahendamine on meie kõigi ühine vastutus,“ rõhutas president Karis.
Riigipea Alar Karis koos õpilaste Mariella Soomi ning Joosep Mürgiga. Paremal Kuusalu koolijuht Kristi Tarik. Seejärel oli aeg õppetunni käes. Kuusalu kooliperelt oli kogutud küsimusi. Neid pärisid Mariella Soom ja Joosep Mürk õpilasesindusest.
„Ettevalmistus oli gümnaasiumi õpilaste, õpetaja Mari Paenurme, minu ja Mariella koostöö. Väljavalitud tundide ajast mõtlesid õpilased küsimusi ja mina valisin sobivad välja. Küsimuste loomiseks oli antud kolm märksõna. Ehk siis sihikindlus, riik ja vabadus,“ kirjeldas Joosep Mürk, kuidas ettevalmistus käis.
Riigipea vastas eksprompt
Küsimusi sai kokku 32 ning tunni toimumine oli teada kaks nädalat varem. Riigipea Alar Karis ei soovinud neid tutvumiseks ette, vaid vastas kohapeal.
„Minu jaoks on antud päev väga tähtis. Usun, et ka teised noored jagavad sama arvamust,“ kiitis Joosep Mürk. Ta lisas, et ei ole varem isiklikult ühegi riigipeaga kokku puutunud. Küll aga on olnud kohtumisi mitme poliitikuga.
Joosep Mürk ning Mariella Soom presidenti küsitlemas. Kokku vastas Alar Karis ligi 30 küsimusele. Fotod Raul Valgiste, MTÜ Kuusalu Kroonika Alar Karis on olnud Eesti vabariigi presidendi ametis alla kahe kuu, kuid Joosep Mürk tunnistas, et riigipea on jätnud talle väga hea mulje.
„Parema kui Kersti Kaljulaid viie aastaga,“ lisas ta.
Päringud ning küsimused puudutasid muu hulgas valitsuse suutlikkust võitluses koroonakriisiga, välispoliitikat, edasiõppimise soovitusi, poliitikaga tegelemist ja rumalusega toimetulemist… „Targad õpivad ka rumalatelt,“ ütles president Alar Karis.
Alar Karis oli välitunni ning Kuusalu valla külastamise eest väga tänulik. Suure tänu said Kuusalu keskkooli õpilasesindus ja pedagoogid, kaitseliidu Rävala malevkond (nemad panid püsti telgi), Naiskodukaitse (nemad kostitasid rahvast sooja tee ja mulgipudruga) ning Kuusalu 150-aastast pasunakoori eesotsas dirigent Ott Kasega.
Valkla piirikivi
Valkla vabadussõja mälestuskivi meenutab sõjasündmusi tekstiga „Siia maani ja mitte kaugemale!“. 3. jaanuaril 1919 suutis Eesti sõjavägi kindral Johan Laidoneri juhtimisel Valkla külast Punaarmee taganema sundida.
Meenutuskivi püstitati aastal 1934 ja lõhuti seitse aastat hiljem. Kivi taastati vanas kohas 1989. aasta suvel ning avati pidulikult 10. augustil 1989.
