Harju omavalitsusjuhid ei olnud rahul sel kevadel valminud Praxise tehtud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsiga aastani 2020 ja leidsid, et Harjumaa kohta peaks tegema uue ja põhjalikuma uuringu.
Haridus- ja teadusministeerium telliski Praxiselt uue uuringu spetsiaalselt Harjumaa koolivõrgu kohta, see peaks valmima järgmise aasta kevadeks.
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles Harju Elule, et Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaupo Rätsepp tegi ministeeriumile ettepaneku: kuivõrd Harjumaa on suur ja Tallinna külje all, peaks siin uurima täpsemalt. „See areng meile sobis, sest meil ei olnud selget silmavaadet selle asja kohta, siin (Harjumaal) on nii keeruline,“ ütles Küttis. „Saatsime kirjad Harju omavalitsustele, et me saaks mingi lähteülesande, et Praxis teeks siis (uuringu) uuesti.“
Küttise sõnul võib esimesi tulemusi oodata Praxiselt juba varsti. „Ma loodan, et kevadel lume sulamise ajaks peaks pilt juba olemas olema,“ ütles ta.
Idaosaga on keeruline
Praxise sellekevadine uuring pakkus välja, et Harjumaal võiks olla 3-4 riigigümnaasiumi. Harju omavalitsusjuhtide arvates oli seda liiga vähe. Küttis sõnul on ministeeriumile laekunud neli konkreetset ettepanekut riigigümnaasiumi rajamiseks – Saue linnalt ja vallalt, Keila linnalt ning Kuusalu vallalt.
„Aga kui me vaatame, kus see laste arv praegu kasvab: Harku, Saue valla ümbruses. Keila ei kasva, aga ta kannab suuruse järgi välja 250-300 õpilasega kooli. Ma ei näe võimalust, et Keilas ei oleks (gümnaasiumi),“ ütles Küttis.
Tema sõnul on praegu analüüsi tulemuste ootamiseks ja läbirääkimisteks omavalitsustega õige aeg, sest Euroopa Liidu toetusrahad ei ole veel „avanenud“.
Lääne-Harjus on soovijaid palju ja soovid laste arvuga kaetud. Teine on olukord Harjumaa idaosas. „Kurb on ausalt öeldes minu jaoks see Ida-Harjumaa. See on nii ära killustunud, et seal ei ole head lahendust,“ lausus Küttis. „Lihtsalt ei olegi, ükskõik, mis kohta sa vaatad: ei Kehra, ei Kuusalu, ei Loksa.“
Riigigümnaasiumist on väga huvitatud Maardu linn „Maardu on olnud üsna pretensioonikas, et kuidas – linn ja ilma gümnaasiumita –, aga laste arv, neid ei ole kuskil. Ja need, kes tulevad lõuna poolt, ega need Maardusse ka ei lähe,“ nentis Küttis.
Samas ei saa tema sõnul jätta nii suurt territooriumi nagu Ida-Harjumaa gümnaasiumita. „Kui hakkad kaarti vaatama, siis mõtled, et kas tõesti pole enam ühtegi kooli Ida-Harjumaal. Eks me oleme Kuusalus rahva kokku võtnud, oli Anija ja Jõelähtme vallavanem – no ei tahtnud kumbki kuuldagi Kuusalu koolist.“
Rae ütles praegu „ei“
Ministeerium tegi omalt poolt ettepaneku Rae vallale riigigümnaasiumi rajamiseks Jürisse, kuid Rae vald ei soovinud gümnaasiumi rajamiseks ministeeriumilt raha. „Rael oli tarvis põhikooli kohti. Kui läbi rääkisime, siis ütlesid, et nemad gümnaasiumi jaoks raha ei vaja, andke meile raha põhikooli jaoks. Selle jaoks meil anda ei olnud,“ ütles Küttis. „Leppisime kokku, et me siiski broneerime neile mingi summa, me näeme, et Jüris on vaja juurde gümnaasiumikohti. Tuleme teema juurde tagasi 2017. aastal.“
See aastanumber on oluline, sest raha jagamine riigigümnaasiumite tarbeks toimub kahes etapis. Esimene hakkab nüüd pihta ja 2018 on Küttise sõnul „ümbervaatamine“. „See on selle jaoks, et näha protsesse, mis on juhtuma hakanud, sest näete isegi, kui kiiresti on olukord muutunud,“ ütles ta. „Ühe saeveski ehitamine keset metsa võib muuta rohkem kooliõpilaste arvu kui saja mehe töö abieluvoodis.“
Sobivate kohtade otsimine riigigümnaasiumite jaoks jätkub, sest haridusministeeriumi plaan on ehitada koolide võrk ümber Tallinna, et pealinna ümbruses elavad lapsed ei peaks ilmtingimata Tallinnasse kooli sõitma. „Peatada me seda ei suuda, aga me ikkagi saame Viimsisse kooli, Sauele, võib-olla ka Tabasallu,“ nentis Küttis. „Siis osa lapsi saab ikkagi täiesti normaalse kodulähedase gümnaasiumi. Ta ei pea hommikul minema tuiama, kes bussi, kes rongiga.“
VALIK KAHE SAUE VAHEL
• Nii Saue linn ku vald soovivad oma territooriumile riigigümnaasiumit. Saue linnas on tegutsev gümnaasium, Saue vallas siiani mitte. Saue vald on samas juba riigigümnaasiumi ehitamise jaoks Laagrisse platsi välja vaadanud ja broneerinud.
• „Kui päris aus olla. siis Laagris on väga hea plats,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis Harju Elule. „Saue linnas käisime vaatamas, nad pakuvad ka oma kooliplatsi, aga see nagu ei kõnetaks.“
• Saue valla kasuks räägib Küttise arvates ka see, et vald on tühja koha peale ise juba rajanud Laagri põhikooli. „Tegu on rahvaga, kes oskab asju ajada,“ ütles ta. „Ja nagu keegi tark kunagi ütles: aita seda, kes ise ennast aidata oskab. Aga Saue linna omad ütlevad, et nemad iialgi Saue valla kooli ei lähe. Tont seda teab.“
