14. detsembril kogunes Prangli saare üldkogule kolmandik saare ametlikest püsielanikest. Valimine jäi viiki, sest kandidaatidest kumbki kogus 33 häält. Patiseisu tõttu jätkab kevadeni senine saarevanem Terje Lilleoks.

Viimsi valla andmetel on Prangli saarel püsielanikke kokku 194. Saarevanema valimiseks kogunes 14. detsembril Prangli rahvamajja neist kolmandik.

Kohalikega rääkides selgus, et ligikaudu nii suur Prangli aastaringne elanikkond ongi. Kostus ka nurinat, et valimised viiakse läbi reedesel päeval, mistõttu kõik saare püsielanikud ei saa Tallinnast kohale sõita. Osad tulid siiski laevaga Vesta, mis asendab remondis olevat Wrangöt.

Kaks kanget

Saarevanema valimisel läksid vastamisi Praaga talus elav Siiri Piirisaar ja Mölgisilla talu mees Valdur Kahro.

“Olen Prangli saarel üles kasvanud, siin koolis käinud ja tegelikult juba vähemalt seitsmendat põlve Prangli saare elanik,” rõhutas Piirisaar end üldkogule tutvustades. Viimased 11 aastat on ta töötanud õpetajana kohalikus koolis, neist viimased kolm magistrikraadiga pedagoogina.

“Aga lisaks Prangli põhikoolitööle aitan vanematel suvel turismitalu pidada, ka saare suvitajad pole mulle võõrad,” lisas Piirisaar.

Piirisaar rõhutas vajadust tegelda laevaliikluse ja teede korrashoiuga. “Suurtesse arendustesse tuleb kaasata ka Prangli inimesi ja nende arvamust arvestada,” ütles naine.

“Tuleks luua võimalusi ka saare juurtega noorte jaoks, et nad saaksid tulla saarele tagasi või kes siin juba on, püsivalt jääda. Mida praegu saarel ei ole, on päevahoid lastele,” arvas Piirisaar.

“Tean, et saarevanema peamine ülesanne on ikkagi infot vahetada ja motiveerida inimesi tegema koostööd ja ühiselt asju arutada. Ainult koos suudame kogukonnaga seista selle eest, et sõnaõigus jääb ka Prangli saare rahvale,” rõhutas Piirisaar.

Terje Lilleoks. 

Valdur Kahro tõi esile oma pikaaegset kuulumist Viimsi vallavolikogusse. “Tean täpselt, kuidas vallas asjad toimivad, kuidas toimib rahade jaotus, kuidas käib eelarve tegemine, kuidas tuleb arvesse võtta saari, külasid,” ütles ta.

Kahro teatas, et ta ei karda uue ametiga lisanduvaid vastaseid. “Tavaliselt kõige suuremad vihavaenlased on need, kellega sul üldse pistmist ei ole, kellega sa tegemist ei teegi, ainult teretad võib-olla. Need on alati asja kallal õiendamas.”

Ta rõhutas samas vajadust leida kompromisse. “Mina ei usu, et siin nüüd nii leppimatu rahvas on. Võimalik on ikkagi kokkulepped saavutada.”

Kahro ütles, et oluline on kogukonnas ise asjad kokku leppida. “Ega pole vaja, et vald tuleb ja tõstab meil prügikasti kümme sentimeetrit siiapoole või tõstab mahajäänud auto tee äärest ära.”

Mida teha viigiga?

Hääleõigus oli igal vähemalt 15-aastasel Prangli püsielanikul. Sellele nõudmisele vastas saare 194 püsielanikust 172, aga enamus neist ei võtnud üldkogust osa.

Seetõttu anti välja vaid 68 hääletussedelit, ehkki avaldati arvamust, et hääletada võiks ka nende eest, kes kohale ei saanud tulla.

Häälte kokkulugemisel selgus, et Sirje Piirisaar oli saanud 33 häält, Valdur Kahro samuti 33. Kuhu kadusid ülejäänud 2 häält, jäi selgusetuks.

Tekkinud segaduse järel arvas abivallavanem Margus Kruusimägi, et kuna hääletamine jäi viiki, tuleks pikendada praeguse saarevanema Terje Lilleoksa volitusi kuni kevadeni. “Maikuus toimuksid uued saarevanema valimised,” ütles Kruusimägi. Sellega kohalolijad nõustusid ja nõustus ka Lilleoks.

“No ma arvan, et parem, kui seda segadust ei oleks olnud, aga alati me oleme Terje poolt olnud. Tegelikult on see väga positiivne. Kui ma kandideerisin, siis Terje igati toetas mind. Kuna ta ei jõua kogu aeg kõikjal käia, siis me oleksime koos seda ametikohta jaganud. Nii et mul on väga hea meel, et see niimoodi läks praegu,” ütles Piirisaar Harju Elule.

“Mis seal ikka. Me oleme mõlemad põlised saareelanikud. Täitsa loogiline, et osad tahavad Siirit, osad tahavad mind. See on asjade normaalne käik,” rääkis Kahro.

Mees arvas, et Terje Lilleoks võiks jätkata kauemgi kui kevadeni. “Tal on ju Aatomiku jõud. Ma tean, et ta on hästi agar ja tubli saarevanem olnud. Ma usun, et ta kandideerib ise ka uuesti.”