Väikeses Leesi külas Juminda poolsaarel on 1908. aastast vahelduva eduga kauplust peetud. 2019. aasta sügisel lõpetas aga tookordne poepidaja kauplemise. Kohalikud sellega nõus ei olnud, lõid Leesi Tarwitajate Ühisuse ning otsustasid poepidamist jätkata.

Leesi Tarwitajate Ühisus soetas kinnistu, kus ajalooline poehoone asub. Hoone restaureerimisel olid abiks Eesti Vabaõhumuuseumi teadurid. Praegu on ühisuses ligi 80 liiget. Rahalist toetust saadi kevadel LHV pangalt. Natuke rohkem, kui kaks aastat tagasi, juulis 2020 kauplus ka taas avati.

„Kauplusel läheb hästi, sest kohalikele pood meeldib ja turistidele meeldib. Järelikult ei saagi ju halvasti minna!“ tõdeb parasjagu leti taga müüja ametis olev Liise Marie Paadimeister.

Kaupluses näib olevat kõik vajalik nii kohalikule inimesele kui ka läbisõitjale – lihakraam grillimiseks, vorstid võileivale, leivad, saiad, piim ja piimatooted; kanged ja vähemkanged joogid, jäätis…

Noortel müüjatel Johan Frederik Velströmil, Kirke Allikul ja Tõnis Ustavil on leti taga kiire kogu see aeg. 

Kohalik sotsiaalmeediapunkt

Leti taga valmistatakse veel tellija soovi järgi kõige mitmesugusemaid hamburgereid, friikaid ja pelmeene. Ja loomulikult saab ka kuuma kohvi tellida. Kaupluse-esisele on rajatud terrass, kus nüüd on kohti istumiseks ja eine võtmiseks ehk tosinale inimesele.

„Kohvikuterrassi on külastajad tõesti hästi vastu võtnud, siin meeldib istuda turistidel, aga ka kohalikud inimesed käivad siin uudiseid vahetamas. Nagu sotsiaalmeediapunkt meil siin nüüd,“ muigab Liise Marie Paadimeister.

Poeruumis on leitud koht ka raamatute müügiks. Neid pole küll palju, aga seda valitumad need on. Igal raamatul on side Kuusalu valla ja Leesi kandiga. Nii on aukohal naabruses elava põllu- ja kirjamehe Ants Aamani veel trükisoe mälestusteraamat „Maa ja armastus“. Selle kõrval hakkab kohe silma „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“ ja „Pisikese randlase aabits“.

Ka kaupade juurde juhatavad sildid on kakskeelsed, peale kirjakeele on toodud ka rannarahva murre. Näiteks jäätis on „jäätüs“, alkohoolsed joogid aga „napsid“.

„Sildid aitasid meil kokku seada rannakeele uurijad. Kes siis veel meie rannarahva murdekeelt kaitseb, kui mitte meie, randlased,“ tõdeb Liise Marie Paadimeister. Nii saab külastaja teada, et maiustused on „preksud“, joogid „jougid“ jne. Ja et Leesi küla on tegelikult hoopis Liesi.

„Ranna keeles ei kasutata kaksikvokaali,“ põhjendab Liise Marie Paadimeister sellist kirjaviisi.

Leesi poe raamatupood väga valitud toodetega. 

Aidatakse ka külaelu käima tõmmata

Kauplus ei meelita turiste – kohalikud tulevad siis niikuinii – ainult heade burgerite ja külmade napsude ning jäätüsega üritatakse midagi hingele pakkuda. Praegu on kaupluses fotonäitus menufilmi „Apteeker Melchior“ telgitagustest.

„Ainukene „Melchiori“ näitus on meil,“ teab Liise Marie Paadimeister. „Oli Tallinnas ära ja siis tõime siia!“

Ka korraldab kauplus üritusi. Nii on Leesi Tarwitajate Ühisuse kutsel Leesis esinemas käinud Karl-Erik Taukar, Kõrsikud, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Jäääär ja palju teisi esinejaid. „Eks seegi aita meil külaelu käima tõmmata. Poest on saanud Juminda poolsaare keskpunkt,“ leiab Liise Marie Paadimeister. 