Kaitseväe juhataja Andrus Merilo on korduvalt öelnud, et Vene sõjajõudude vabanedes Ukrainast on löögi all Baltimaad. Kaitseminister kordas sama maailma ühes mõjukamas väljaandes Financial Times.
Ja mitte ei rutanud vastupidist väitma. Ju on see oht reaalne. Küsimus on vaid: mida saame ise teha, et vaenlane ei tahaks meile kallale tulla?
Reedel, 28. märtsil kell 15.06 tuli Anija vallamajja Kehras päästeametist ootamatu teade: keset Kehra linna oli kaevamistööde käigus välja tulnud vana lõhkemisohtlik lennukipomm.
Kiiresti vallamajja kogunenud Anija valla kriisikomisjon võttis vastu otsuse: Kehra linnas, kus elab 2400 inimest, korraldada evakuatsioon. Evakueerida tuli kõik asutused, sealjuures kool ja lasteaed, mis jäid ohukohale lähemale kui 500 meetrit. Ohtudest ja kriisikomisjoni tööst teavitati ka kriisitelefoni numbril 1247. Sealt sai nüüd iga helistaja operatiivset informatsiooni.
Esimesed kõige pakilisemad otsused tehtud, evakueeris kriisikomisjon ka ennast, sest vallamaja jäi samuti ohualasse. Valida oli kahe asukoha vahel: kohalik päästekomando või tühjalt seisvad ruumid Kehra külje all Lehtmetsa külas, kus teati samuti olevat elekter, vesi ja internet. Otsustati viimase kasuks.
Printer jäi evakueerimata
Pärast väikest arupidamist uues kohas teavitati Alavere kooli, et nad oleksid valmis sajakonna õpilase vastuvõtuks – lapsed tuli kindlustada toidu ja öömajaga vähemalt kaheks ööks. Siis tuli leida bussid õpilaste veoks Kehrast 15 kilomeetri kaugusel olevasse Alaverre.
„Alaveres aitab korraldada õpilaste vastuvõttu Naiskodukaitse,“ täpsustas kriisikomisjoni esimees, Anija vallavanem Riivo Noor.
„Peaksime välja trükkima plaani, millelt igaüks saaks vaadata, kas tema kodu jääb ohualasse,“ leidis keegi. Teine arvas, et kogu vajaliku info võiks paberile trükkida – mis siis, kui elekter või internet kaob? Paraku jäi hea mõte ainult mõtteks, sest printer oli jäänud evakueerimata. Ja sellele vallamajja järele minna pole võimalik.
„Kes ohualast väljas, see enam sisse ei saa,“ teadis päästeameti kriisibüroo nõunik Taavi Kaarmaa. Kui on vaja aga kellelegi evakueerimisel abiks olla, siis see on päästja kinnitusel võimalik, nagu lubatakse ka lapsevanemaid oma lastele lasteaeda järele minna.
„Mida rohkem on inimesed valmis kriisisituatsioonis tegutsema, seda vähem on vaenlasel motivatsiooni kallale tulla, rünnata. Selleks need õppused.“
Päästeameti kriisibüroo nõunik
Taavi Kaarmaa
„Kes hoiab aga uudishimulikud ohualast eemal?“ tundis keegi huvi. „See on politsei ülesanne,“ teadis Taavi Kaarmaa. Nii said kõige kiiremad ja pakilisemad küsimused läbi arutatud.
Päästeameti kriisibüroo nõunik Taavi Kaarmaa. Evakuatsioon läks üle õppusteks
Kriisikomisjoni istungi aegu jõudis esimene buss Kehra kooli ette. Kas ikka õige buss, kahtlesid mõned õpilased. Kriisikomisjoni lubatud silti „Evakuatsioon“ bussil polnud. Väike vestlus juhiga selgitas tõe.
„Kas kõik vajalik on kaasas?“ uuris noortelt neid saatma tulnud Naiskodukaitse Kehra jaoskonna liige Liivi Loik. Mahukad seljakotid kinnitasid, et kaasas on nii soojad riided kui ka tualetitarbed. Kõik, mis evakueerudes vaja võib minna.
Alavere koolimajas pidid noored esmalt ennast registreerima – nimi, vanus, klass. Selgus, et kõik noored on põhikooli 8. klassist, poisid on noorkotkad, tüdrukud kodutütred. Nii läks evakuatsiooni mängimine sujuvalt üle noorte kodukaitsjate õppuseks. „Kõik on vastuvõtuks ja õppusteks valmis,“ kinnitas saabunuile Naiskodukaitse Ida-Harju evakuatsioonimeeskonna liige Margot-Helena Kasari.
Õppused algasid omaenda ja kaaslaste vigastuste kontrollimise ja sidumisega. Selleks oli kooli võimlas kõik vajalik valmis. Juhendas ja selgitusi jagas Eesti Punase Risti Tallinna seltsi koordinaator Helina Abdusalimova. Esmaabi antud, järgnes psühholoogi loeng toimetulekust olukorras, kus lähedane on teadmata kadunud või hukkunud, kui ennast ähvardab suur oht. „Väga vajalikud teadmised,“ oli noorte üksmeelne arvamus.
Sellega oli õppuste pingeline esimene päev läbi. Järgmisel päeval ehk laupäeval tutvusid noored Tapa polügoonil Prantsuse liikursuurtükkide Caesar võimekusega (kuivõrd see oli esmakordne nende relvade kasutamine Eestis, näitas seda ka reedeõhtune „Aktuaalne kaamera“) ja õhtul kohtuti kirjanik Mihkel Rauaga, kes rääkis eneseks jäämisest. Pühapäeval õpiti käsitsema tulirelvi. →
ARVAMUS
Hinnang õppusele
Peakorraldaja – Harjumaa omavalitsuste liidu julgeolekunõunik Kaido Taberland: „Õppustel tegutses kriisikomisjon eesotsas vallavanem Riivo Noorega väga teadlikult. Mõistlik lahendus oli siduda õppustega ka noorkotkaste ja gaidide laager, kus algne evakuatsiooni mängimine läks sujuvalt üle õppusteks. Kui midagi ette heita, siis võinuks kriisikomisjon kuvada kriisiolukorda täpsemalt.“
Kaaskorraldaja – Anija valla volikogu esimees Jaanus Kalev: „Sündmus õnnestus, kriisikomisjon õppis sellest palju, osalejad said tublisti targemaks. Nüüd istume maha, tutvume hindajate arvamustega ja teeme järeldused.“
Eesti Punase Risti Tallinna seltsi koordinaator Helina Abdusalimova: „Oli näha, et õppustel osalenud noorkotkad ja kodutütred on valmistunud, teavad elanikkonna kaitsest märksa enam kui nende eakaaslased. Oskavad haavu siduda, inimest elustada.“
Kodutütarde Harju ringkonna instruktor Inga Koitla: „Ootasime 100 noort, kohale jõudis 70. Kes kohal aga olid, pidasid reede õhtust pühapäeva lõunani vapralt vastu. Ja omandasid palju uusi teadmisi.“
Päästeameti kriisibüroo nõunik Taavi Kaarmaa: „Sõja käik Ukrainas on näidanud, et vaenlane ründab halastamatult kõike, ka tsiviiltaristut, külvates inimeste hulgas paanikat. Mida rohkem on inimesed valmis kriisisituatsioonis tegutsema, seda vähem on vaenlasel motivatsiooni kallale tulla, rünnata. Selleks need õppused.“
Õppustel tuli kaaslasele abi anda – elustada, siduda haavu, tassida teda seljas ja kanderaamil. FOTO: Kelly Tikkop 
