Ees ootavad pikad pühad, jõulud ja aastavahetus. Statistika kinnitab, et just pühade ajal pannakse kõige rohkem toime vägivallategusid, peresisest vägivalda. Kuidas on reageerimiseks valmis politsei?

Harju Elu küsimustele vastab Lääne-Harju politseijaoskonna juht, politseikapten Lea Bärenson.

Kas politsei on pühade ajal valmis reageerima suuremate jõududega?

Pühade ajal on politsei väljas suuremate jõududega, valmis reageerima. Mis puudutab lähisuhtevägivalda, siis meie uuringud on näidanud, et kuigi pühade ajal peresisese vägivalla juhtumite arv kasvab, siis teavitus meieni pahatihti neist juhtumitest ei jõua.

Eestis on sel aastal registreeritud juba ligi 5000 vägivallajuhtumit, rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Millest see kõneleb?

Teavitused, mis politseisse jõuavad, on piltlikult öeldes ainult jäämäe tipp. Tegelikult on vägivallaga seotud juhtumite arv palju suurem. Uuringuga on selgunud, et 41 protsenti Eesti inimestest on kogenud lähisuhtevägivalda. Mõistame, et need peresisese vägivalla juhtumid, mis jõuavad läbi erinevate teavituste meieni, on kestnud pikemat aega. Neist pooltel juhtudel on mängus alkohol.

Samas – ainult alkoholi tarvitamine ei põhjusta vägivalda, kuigi alkoholist põhjustatud tülid saavad tihtipeale rohkem tähelepanu. Need on lärmakamad. Ja tüli käigus tekitatud vigastused suuremad, ohvrid vajavad tavaliselt meedikute abi. Mis politseile aga eriti muret teeb: 42 protsendil koduvägivalla juhtumitest on ka lapsed ühel või teisel moel kannatanud, nad on kas otsesed vägivalla ohvrid või on nad vägivalda pealt näinud. Aga ka sel juhul on nad ohvrid.

Perevägivalda pannakse toime rohkemates kodudes kui arvame. Nii naiste kui meeste suhtes.

Sellised väljakutsed, kus lapsed on vägivalla keskmes, on politseile kõige kõrgema prioriteediga väljakutsed. See tähendab, et pakume ohvritest lastele ka sündmusejärgselt parimat abi, et nad minimaalselt kannataksid. Sest nii meie töötajate kui psühholoogide kogemused kinnitavad – kui lapsed vägivaldses keskkonnas kasvavad ja vägivalla põhjustega ei tegeleta, siis toodavad need juhtumid uusi perevägivallatsejaid.

Kas massiline pagulaste lisandumine meie ühiskonda on juurde toonud ka lähisuhtevägivalda?

Ei. Peresisest vägivalda ei saa määratleda rahvuse, hariduse või millegi muu põhjal. Isegi sooliste tunnuste põhjal mitte. Perevägivalda pannakse toime rohkemates kodudes kui arvame. Nii naiste kui meeste suhtes.

Mida soovitate selleks, et inimesed pühade ajal ennast võimalikult turvaliselt tunneksid?

Minu isiklik viimane kokkupuude lähisuhtevägivallaga oli suvel – ühel õhtul Mustamäel jalutades oli kuulda läbi ühe korteri akna karjumist. Helistasin 112 ja jäin patrulli ootama. Inimesi liikus sealt mööda kümmekond, korraks vaadati akna poole ja liiguti edasi. Pärast kontrollisin üle: peale minu ei olnud keegi politseid teavitanud, kuigi kosta oli kõva kisa. Ja tõenäoliselt mitte ainult tänavale, vaid ka kõrvalkorteritesse.

Kas nüüd täiesti ära hoida, aga vähemalt vägivalla eskaleerumist aitab vältida naabrite, kõigi pealtnägijate tegutsemine, helistamine numbril 112. Nagu ütlesin – politsei on pühade ajal väljas suuremate jõududega ja reageerib.

Mäletan ühte kümne aasta tagust juhtumit Viljandis, kus politseil polnud jõudu sekkumiseks, kuigi toimus massikaklus, milles said kannatada ka süütud inimesed. Kas nüüd jõutakse appi peale Tallinna ka Kehrasse või Loksale või Aegviitu?

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on politseis toimunud suured muutused, oleme teinud palju tööd, liikunud edasi. Pole kohta, kuhu politsei ei jõua. Kui räägime vägivallajuhtumitest, kus inimeste tervis on ohus, siis need on kõrgendatud prioriteediga väljakutsed – vaatamata sellele, kus need toimuvad.