Päästjad aitasid möödunud reede õhtul Rummu alevikus põlenud kolmekordsest majast välja tulelõksu jäänud kaheksa inimest ning ühes korteris asunud koeravabrikust 58 chihuahua-laadset koera ja ühe kassi. Sellega lõppes vähemalt ajutiselt ebaseadusliku koeravabriku tegevus.
29. novembril kell 20.27 helistati häirekeskusesse, et Lääne-Harju vallas Rummu alevikus Sireli tänaval on kolmekorruselise maja trepikoda suitsu täis ja esimese korruse aknast on leegid väljas. Päästjad aitasid majast välja ülemistele korrustele tulelõksu jäänud kaheksa inimest, kellest üks vajas hospitaliseerimist.
Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Siim Palu sõnul muutusid põlengu tagajärjel kasutuskõlbmatuks kaks korterit: see, kust tulekahju alguse sai ning kodu korrus kõrgemal, kus oli koeravabrik.
„Alumise korruse leegid ulatusid aknast välja ning põletasid eest ülemise korteri aknad. Samuti sai ülemine korter ulatuslikke suitsu- ja tahmakahjustusi. Kokku leidis Lääne-Harju vald asenduspinnad seitsmele inimesele,“ ütles Palu. Maja teine trepikoda jäi tulekahjust suuresti puutumata ning sealsed elanikud said pärast ruumide tuulutamist tagasi sisse kolida.
Tulekahju suudeti likvideerida kella 21.15-ks. Sündmuskohal olid Keila, Paldiski, Risti kutselised ja Lohusalu vabatahtlikud päästjad ning Ämari lennubaasi päästemeeskond. Põlengu põhjus on selgitamisel.
Kohutav olukord sotsiaalkorteris
Päästeamet teatas kriisisagina ajal, et majast toodi puuridega välja ka ühes korteris olnud 30 koera, kuid hiljem selgus, et neid oli tegelikult kaks korda rohkem.
„Kokku oli seal 58 koera, neist 11–12 kutsikat, ja üks kass. Teadsime, et kui ka nüüd kiirelt ja otsustavalt ei tegutseta, siis jääb antud kutsikavabrik taaskord tegutsema määramata ajaks,“ ütles Harju Elule Eestimaa loomakaitse liidu (ELL) koordinaator Kristi Metsa. Vaid mõne tunniga oli enam kui pooltele abivajajatele ajutine hoiukoht leitud.
Kui loomakaitsjad laupäeval sündmuskohale saabusid, selgus, et koerad olid viidud evakueerimiskohaks olnud korterist tagasi oma korterisse, mis aga oli põlengus kahjustada saanud, sh oli purunenud korteri köögiaken.
„Pisike eluase haises endiselt väljaheidete järele, kuid nüüd oli lisandunud ka põlengu tagajärjel tekkinud lehk. Korter oli äärest ääreni puure täis, haisesid puurid, haisesid koerad, haises kogu elamine. Täiskasvanud koerte seas oli ka kutsikaid, sh viiepäevaseid. Mitmed emased koerad on ilmselt ka tiined,“ kirjeldas Metsa südantlõhestavat olukorda.
Seljad panid kokku ELL, MTÜ Aita Mind Koju, Eesti metsloomaühing, MTÜ Imeloomade Selts, Käpa Abi ja teised vabatahtlikud. Praegu on kõik loomad leidnud ajutise kodu. Paljud neist vajavad ravi enne, kui neile saab otsida uue püsiva elupaiga. Samuti tuleb dokumendid korda saada.
„Järjest oleme nendega käinud arsti juures. Seis on nagu koeravabrikute puhul ikka: enamik pole arstiabi saanud, on vaktsineerimata, parasiiditõrjeta, vereproovid on kehvad, kõrvad haiged, hammaste seisukord hull. Vereproovid näitasid põletikke, ühel olid südameprobleemid,“ kõneles Metsa.
KOMMENTAAR
Loomapidajat on korduvalt kontrollitud
PTA Põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup ütles Harju Elule, et amet on Rummus toimetanud loomapidajat kontrollinud erinevatel aegadel ning loomapidamise üle võtmiseks ning võõrandamiseks ei ole olnud varasemalt alust.
„Loomade pidamise üle võtmine ja võõrandamine ei saa toimuda emotsioonide ajendil. Viimane kontroll toimus selle aasta novembri alguses ning võrreldes varasemate aegadega oli olukord halvenenud ning amet kaalus loomapidamise üle võtmist. Olukorra keerukus on aga asjaolus, et Eestis on hetkel varjupaigad loomi täis ning sobilikke kohti, kuhu loomi paigutada Eestis lihtsalt ei ole,“ selgitas Kaup.
Lisaks juba alustatud haldusmenetlusele on amet nüüd alustamas loomapidaja suhtes väärteomenetlust.
Loomakaitsjad päästsid Rummu sotsiaalkorteris kohutavates tingimustes toimetanud koeravabrikust 58 chihuahua-laadset koera ja ühe kassi. FOTOD: Eesti loomakaitse liit Ammu tulnuks kinni panna
ELL-i andmeil tegutses selles sotsiaalkorteris juba vähemalt aasta aega kutsikavabrik, mille kohta laekus kaebusi. Loomakaitsjad teavitasid siis põllumajandus- ja toiduametit (PTA) ning said teada, et PTA teadis sealsest koerafarmist juba aastaid.
„Alles käesoleva aasta veebruaris saime PTA-lt info, milles kinnitati, et amet tegeleb olukorraga ja menetlus on pooleli. Kahjuks selgus, et PTA menetlus on n-ö pooleli ka täna, mil aasta on teate saatmisest möödunud,“ on Metsa nördinud.
Tema sõnul oli tegemist väga väikse korteriga, kus koeri peeti kohutavates tingimustes puurides. „Nad ei oska õues pissida, väljaheidete hais oli nii kohutav, et isegi laupäeval-pühapäeval, kui olid aknad eest, käis ammoniaagi hais üle pea. PTA poleks tohtinud lasta sellel koeravabrikul päevagi tegutseda, vähemalt oleks võinud selle tegevuse ammu ära lõpetada,“ ütles Metsa.
Internetis võis tema sõnul leida, et koeri müüdi hinnaga 500–600 eurot kutsikas.
Metsa rõhutas, et praegune päästeaktsioon ei tähenda, et koerafarm on lõplikult pillid kotti pannud, sest osa koeri võisid korteriomanikud ka ära viia.
„Naabrid ja külaelanikud võiksid olla tähelepanelikud, ega nad uuesti tegevust ei alusta. Tegu oli ilmselt organiseeritud tegevusega – inimestel, kes korteris elasid, pole isegi autot, samas kui osade koerte pealt on näha, et neile on tehtud keerulisi operatsioone – keisrilõikeid,“ ütles Metsa. Osa koeri oli Venemaa kiibinumbritega.
KUIDAS AIDATA
Päästetud koerad vajavad abi
Koerte raviarved on väga suured – eriti hammaste kordategemine ja suuremate terviseprobleemidega tegelemine. Keskmine kulu koera kohta on ELL-i andmeil üle 500 euro.
Rummu kutsasid saate aidata, tehes annetuse järgmiselt:
Eestimaa Loomakaitse Liit, selgitus „Rummu koeravabrik“
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
EE181700017004664286 (Luminor Bank)
EE087700771003771380 (LHV Pank)
EE824204278617897405 (Coop Pank)
Annetustelefonid*:
9000 777 (5 eurot)
9000 888 (10 eurot)
*Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.
MTÜ Aita Mind Koju konto: EE672200221071060269
