20. aprillil lõpetati Anija mõisas pidulikult Põhja-Eesti paepealsete maitsete aasta ning anti sümboolne rändkahvel tagasi maaeluministeeriumile, kes viib selle edasi Järvamaale tutvustama uue piirkonna toidukultuuri, mis keskendub piimale.

Maaeluministeerium on algatanud tava valida igal aastal konkursiga üks Eesti maitsete piirkond ja kuulutada see kevadel välja. Ministeeriumi kantsler Tiina Saron ütles üritusel, et kui maitseteaasta projektiga alustati, oli palju kahtlejaid, kas sel on mõtet – et Eesti on liiga väike, kas meil on siin piisavalt eristuvaid piirkondi jne.

Värviline kiluvõileib hernepüreel on tehtud Anija mõisakohviku auhinnatud originaalretsepti järgi. 

Nüüd on aga algatus oma elujõulisust tõestanud ja igal aastal on maitsepiirkonna tiitlile konkurents. „Kõik senised toidupiirkonnad on olnud oma nägu. Mõni on silma paistnud toiduüritustega, mõnes on olnud palju väikeseid tublisid toidutootjaid, mõnel tugevad toidupakkujad ja kohvikukultuur,“ ütles Saron. Varasematel aastatel on toidupiirkonna tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning viimati Põhja-Eesti.

Võrgustikku liitub üha rohkem liikmeid

„Maitseteaasta mõte on tuua esile piirkonna kohalikku toitu. Põhja-Eesti maitsetepiirkonnana soovisime tuua meie toitu senisest enam nähtavale,“ ütles projektijuht Eha Paas. Üks viis selleks oli luua toidumärgis, millega häid tootjaid eristada. Põhja-Eesti Leaderi liikumise kohaliku tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda algatusel loodud Põhja Eesti toidumärgis koondab enda alla usaldust, puhtust, lühikest tarneahelat ja hea toidu valmistamise traditsioone.

Näiteks peab tegu olema suuremas jaos 100 km raadiuses kasvanud või kasvatatud toiduga.

Kui mullu aprillis alustati Põhja-Eesti maitsete aastat 54 ettevõtjaga, siis nüüdseks on märgise saanud juba 71 kohalikku väike- ja pereettevõtet, seda vaatamata sellele, et koroona sundis nii mõnegi väikeettevõtte uksi sulgema. Märgise saamiseks tuleb täita teatud kriteeriumid, näiteks peab tegu olema suuremas jaos 100 km raadiuses kasvanud või kasvatatud toiduga ja see peab olema kohapeal valmistatud.

Põhja-Eesti maitseteaasta projektijuht Eha Paas tagastab sümboolse kahvli maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saronile, kes annab selle hiljem üle Järvamaa esindajatele. 

Põhja-Eesti maitsepiirkond pole siiski kogu paikkond, toidumärgise arenduses osalevad Kuusalu, Tapa, Kadrina, Järva, Anija, Raasiku, Kose, Väike-Maarja, Haljala, Rakvere, Vinni, Viru-Nigula, Rae, Viimsi ja Jõelähtme vald ning Loksa ja Kunda linn. Põhja-Eesti kohalikku toitu saab osta nii otse liikmetelt kui ka taluturgudelt ja kohalikest OTT-idest („otse tootjalt tarbijale“ võrgustikest), samuti Rimi müügialast Talu toidab.

Paepealsed maitsed

Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on „Paepealsed maitsed“, kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Eha Paasi selgitusel koorus maitseaastat ette valmistades tehtud toidupärimuse uuringust välja, et Põhja-Eestile on kõige iseloomulikumad toiduained kartul, oder, kala ja viin, ning sealjuures ei pea viina alkoholina võtma, vaid sellega on võimalik toite maitsenüanssidega rikastada.

Kartuli-kruubipudru pätsikesed maasingi viiluga kodusel mustal leival on Kai Valdmanni töö. 

Peale selle on Põhja-Eesti toidukultuuri kujundanud kaunid mõisad. Suurima panuse maitseteaasta elluviimisel andsid oma tegevusega Sagadi, Palmse ja Anija mõis. Aianduse tähtsuse tõusul hakati 19. sajandil mõisate juurde rajama kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa keeles treibhaus). Peale eksootilisemate taimede kasvatamise nauditi seal ka sügistalviseid kohvijoomisi.

Alguse sai triiphoonete üritus

Triiphoonest kujunes maitseteaasta üks kesksemaid märksõnu ja loodi ka täiesti uus üritus, mis kordub sel aastal 4. septembril, kui Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud avavad oma verandad, aiad ja triiphooned kõigile huvilistele, et hooajalist omakasvatatud toitu pakkuda. Oktoobris toimub aga Lahemaa restoranide nädal, kui söögikohtades Viimsist Väike-Maarjani saab nautida eripakkumisi.

Üritusel esinenud Improteatri näitlejad Mart Gabrel, Rednar Annus ja Sulev Võrno poseerivad koos Põhja-Eesti toiduraamatu autori Arno Kannikesega (vasakult teine). Fotod Tiit Mõtus 

„Maitseteaasta pakkus meile võimaluse tegeleda rohkem turundusega. Meie piirkonna vastu tuntakse huvi, tahetakse siia külla tulla, uuritakse meie võrgustiku tegemisi. Kõik see aga kasvatab piirkonna ettevõtjate ja nende toodete tuntust ja võimalust suurendada oma klientide hulka,“ ütles Paas.

Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille koostasid Ene Lill ja Arno Kannike.

Põhja-Eesti toiduained

• Kartul: aastal 1925 oli kartulimaa protsent üldisest külvipinnast kõige suurem Põhja-Eestis ja saartel. 20. sajandi alguses tehtud tähelepanekute järgi oli Põhja-Eestis kartul laual iga päev, mida mujal ei ole täheldatud.
• Oder: vanimaks teraviljatoiduks võib pidada odra täisterast rooga ja käsikivil jahvatatud odrajahust ja tangudest körti, leent, putrusid, käkke ja kakkusid. Tangupuder ja karask olid põlised road.
• Kala: eestlaste tähtsaim leivakõrvane oli aasta läbi silk ehk soolatud räim. Harju-, Järva- ja Virumaa rahvas sai kala põhjarannikult. Kaupa tehti ühtede ja samade ranna- ja maameeste ning nende järglaste vahel mitme põlvkonna jooksul.
• Viin: Eesti aladel hakati viina põletama ilmselt 15. sajandi lõpul. Alates 1646. aastast sai viinapõletamine mõisnike monopoliks. Tähtsaimaks viinapõletamise piirkonnaks kujunes tänu Peterburi turule Virumaa.
Allikas kohaliktoit.arenduskoda.ee