Maardu lähedal Jõelähtme valla alal laiuvad endiselt potipõllumeeste peenrad, kasvuhooned, kuurid ja osmikud. Kokku on krunte 1150, neid haldavaid MTÜsid 23.
Auto või bussiga Maardusse sõites jäävad vasakut kätt keemiakombinaadi varemed, paremal võsas peidab end pilpaküla. Ehkki pilpakülas puuduvad tänavanimed ja seda ei leia kaartidelt, on asum hingitsenud juba 35 aastat.
Millest siis pilpaküla ehitatakse? Silma hakkavad lauad ja plekk, tuhaplokid ning isegi vanad raudteeliiprid. Mõni hoone meenutab väheldast kioskit, ent on ka kobedama suvila ja lausa eramaja mõõtu võtvaid ehitisi.
Kes küll säärases asumis elada võiks?
Saun ja kanad
Pensionärist santehnik Ivan Rešalets (67) töötas varasemalt Maardu Elamu ASis. Pilpakülas askeldab ta elukaaslane Nadežda Nestertšukiga (78), kes oli treial-juurdelõikaja Koplis. Ivan saab pensioni 388 eurot kuus, Nadežda 370.
Oma krundi suuruseks nimetab Ivan 25 sotnikut ning täpsustab siis, et see on umbes veerand hektarit. Seal seisab tõrvapist katusega majake, mis on Ivani sõnul kaheksa meetrit pikk ja viis lai.
“Siin oli raba,” meenutab Nadežda. “Igaüks ehitas oma jõududega. Mõistagi ei ole see erastatud,” tunnistab Ivan.
Lisaks majakesele hakkab silma mitu kasvuhoonet, tiik ja rida peenraid. Potipõllumeestena kasvatavad Ivan ja Nadežda kartulit, kurki, tomatit ja hernest, kuid peenardelt saab ka maasikat, sibulat ja küüslauku, puudelt õunu. “Iseenda jaoks, laste jaoks,” ütleb Nadežda.
Aiamaa äärest kuurist avastan sauna, kus on nii eesruum kui korralik leiliruum. Teisest kuurist jalutavad välja kolm ruuget kana. Seda kõike saadab ketikoera haukumine, kes jälgib iga mu sammu.
Ehkki Ivani ja Nadežda majakesel on ka korsten, talvel nad pilpakülas ei ela, vaid pesitsevad Lasnamäe korteris. See on ühetoaline ja 32 ruutmeetrit suur.
Üüril 41 euroga
Ivani ületee naaber Pjotr Rodeinikul (70) on maad kuus sotnikut ehk ligikaudu kuussada ruutmeetrit. “Maksan selle eest 41 eurot aastas,” selgitab Pjotr, kelle pension on 400 eurot kuus. Varasemalt töötas ta raudteel.
Kellele ta maksab? “Sellele, kellel on Maardus kontor. Maa ei ole erastatud, aga sellel on omanik,” tuleb Pjotrilt segasevõitu seletus. Mis on erastamata maa omaniku nimi? “Ma ei tea, mind ei huvita,” vastab Pjotr. Aga omaniku kontori nimi? “Kuule, ma ei tea mitte midagi,” muutub Pjotr rahutuks.
Majake on Pjotri sõnul ehitatud 25 aasta eest. Ta üürib seda juba kuus aastat. “Mõistagi on siin normaalne. Värske õhk,” arvab ta. Järele mõeldes kurdab Pjotr siiski varaste üle ning tõmbab sõrmega üle kõri, andes mõista, et pilpakülas võib juhtuda ka nii.
Aias jalutavad kassid. “Nad on metsikud. Tulevad siia, sest ma toidan neid,” räägib Pjotr heldinud häälega. Kasse on tema sõnul kokku seitse.
Leskmehena käib Pjotr pilpakülas üksinda. Talvel elab ta Lasnamäel kahetaolises korteris, kus tema päralt on 52 ruutmeetrit.
Kokku 1150 krunti
• Jõelähtme vallavalitsuse liikme Priit Põldma sõnul tekkis nn pilpaküla Kallavere ja Ülgase küla aladel 1981. aasta paiku, kui Eesti Fosforiidi ametiühing jagas oma töötajatele maalappe.
• Põldma jätkab: “Seoses Nõukogude Liidu toitlustusprogrammi (igal perel oma peenramaa) elluviimisega eraldati ka Harju Rajooni Rahvasaadikute Täitevkomitee 15. mai 1984 otsusega nr 119 ja 4. juuni 1985 otsusega nr 153 Tallinna Linna Mererajooni ja Lenini Rajooni asutuste ja ettevõtete töötajatele ajutiseks kasutamiseks köögiviljamaadena tähtajaga 10 aastat. Kogu maa suurus on 160 hektarit. Sellest tagastati 13 maaüksust ja erastati ostueesõigusega kolm maaüksust. Tagastamisest ja erastamisest vabad maad – kokku 103 hektarit – anti 19. veebruari 2009 vabariigi valitsuse korraldusega nr 65 Jõelähtme valla munitsipaalomandisse maatulundusmaana kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana senise köögiviljamaana maakasutuse korraldamiseks.
Jõelähtme vald on sõlminud kõigi 23 MTÜga (kokku umbes 1150 krunti) detsembris 2010 maakasutuslepingud viieks aastaks ja neid pikendatakse aasta kaupa.
Koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu raames on keskkonnamõju strateegilise hindamise raames kaalutud piirkonna nelja võimalikku arengualternatiivi ja jõutud järeldusele, et maa-ala arendamine osaliselt elamuarenduseks (piki Ülgase teed), osaliselt aiandusühistute maana ja osaliselt perspektiivse tootmis- ja ärimaana on tasakaalustatud ja enam piirkonna arengupotentsiaali arvestav.”
